Erinevus lehekülje "Ökofüsioloogia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Taimede ökofüsioloogia rajajate hulka kuulub [[Ernst Stahl]] (1848–1919).
Loomade ökofüsioloogia rajajate hulka kuulub [[George A. Bartholomew]] (1919-2006). MeresergrootuteMereselgrootute ökofüsioloogilise uurimisega tegeles aga juba ka [[Jakob von Uexküll]] (1864–1944).
 
==Ökofüsioloogia Eestis==
Taimede ökofüsioloogia vallas uuris taimepigmentide ökoloogilist funktsiooni [[Teodor Lippmaa]]. 1970.–1980. aastail moodustus ökofüsioloogiline uurimisgrupp [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]], kus puude ökofüsioloogiaga tegelesid [[Andres Koppel]], [[Olevi Kull]] jt. 1984. moodustati samas ökofüsioloogia labor (juhataja [[Kalevi Kull]]). AastailAastal 1992–19971992 olimoodustati Tartu Ülikoolis ökofüsioloogia professuurõppetool, mida on juhatanud ökofüsioloogia (prof. Kalevi Kull), rakendusökoloogia prof. Olevi Kull ja [[Krista Lõhmus]].
 
Loomade ökofüsioloogia alal rajas [[Jüri Keskpaik]] lindude ökofüsioloogia uurimislabori [[Puhtu bioloogiajaam]]as. Lindude ökofüsioloogiaga on hiljem tegelenud ka füsioloogilise ökoloogia prof. [[Peeter Hõrak]]. Putukate ökofüsioloogiaga on tegelenud [[Aare Kuusik]], [[Anne Luik]] ja [[Alo Vanatoa]] Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning hiljem [[Maaülikool]]is.
 
[[Kategooria:Bioloogia]]
23 519

muudatust