Eesti-Haginsk

Eesti-Haginski küla rajati 1877. aastal Stavropoli kraisse kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Zala jõe järgi.

Küla naabrid olid lõunas sakslased. Nende küla kandis eesti keeles nime Saksa-Haginsk, saksa keeles ka Kronthal. Tänapäeval on küla nimi Uljanovskoje. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.

Läänes paiknes umbes 35 km kaugusel venelaste Romanovka küla. Põhjas ja idas paiknesid osalt rändava eluviisiga kalmõki hõimud.

Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid 1922. aastal külast lõuna poole Esto-Altai asula ja külast kagu poole Vinogradnoje asula.

Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti 1924. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud Kalmõkkia Vabariik. Kui 1944. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati küla ümber - Stepnoj. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi - Jašalta. Seda nime kannab küla ka tänapäeval, olles ka Jašalta rajooni keskus.

Jašaltas oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kelledest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). Üks kuulsamaid siit pärit eestlasi on Nõukogude armee Eesti Laskurkorpuse juht, kindralleitnant Lembit Pärn.