Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Entsüklopedist''' on laialdaste (entsüklopeediliste) teadmistega inimene.
 
Entsüklopedistideks hakati kutsuma prantsuse esimese entsüklopeedia "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" – ''Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers'' (ilmus 28 köidet, aastail 1751–1772) väljaandjaid ja kaastöölisi: [[Denis Diderot]], [[J.Jean B.le Rond d'AlambertAlembert]] (juhid ja toimetajad), [[Etienne Bonnot de Condillac]], [[Louis-Jean-Marie Daubenton]], [[C. A. Helvétius]], [[P. H. D. d'Holbach]], [[A.Jean-Jacques R.Rousseau]], J.[[Anne Robert Jacques Turgot]], [[Voltaire]], jt.
 
"Entsüklopeedia" alusepanija ja väljaandja filosoof Denis Diderot toimetamisel ilmus 1751. aastal esimene köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle esimesed kaks köidet määrati hävitamisele. "Entsüklopeedia" keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Diderot jätkas tööd illegaalselt ja viis selle koos kaastöötajate abiga 1772. aastal lõpule. 28-le põhikäitele lisandus veel aastani 1780 viis lisaköidet.
 
"Entsüklopeedia" uudsus seisnes eelkõige selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ning ideedele. Ühtlasi on oluline, et entsüklopeedia koondas väga erinevate poliitliste ja filosoofiliste vaadetega haritlasi, keda aga ühendas hariduse, mõistuse, usulise sallivuse ja teaduse kaitsmine. Entsüklopeedial oli ka oluline roll valgustusideede levitamisel ning [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suure Prantsuse Revolutsiooni]] ideoloogilisel ettevalmistamisel.
 
 
[[Kategooria:Entsüklopeediad]]
 
 
[[de:Enzyklopädist (Encyclopédie)]]