Flööt: erinevus redaktsioonide vahel

* ''[[sibilando]]'', mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku, kuid helikõrgus on siiski veel kuulda. Tekkiv heli on müralaadne ja agressiivselt sisisev;

* ''[[sputato]]'', mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku ja täpne helikõrgus puudub. Sarnane heli tekib siis, kui lihtsalt puhuda ilma atakita läbi suuava;

* agressiivne [[ülepuhumine]], nii et heli läheb otsekui "lõhki";

* [[alapuhumine]], mille puhul flöödi huulikusse või ilma huulikuta torusse puhutakse nagu vaskpilli huulikusse, tekitades nii-öelda trompetiheli (inglise ''trumpet sound''). Selline heli võib kõlada isegi kuni suur septim madalamalt;

* [[heli murdmine]], mille tulemuselt on võimalik tõsta esile põhiheli erinevaid harmoonilisi ülemhelisid. Selleks tuleb huulikusse puhuda täiesti lõdvalt ning minimaalse õhusurvega, et ei tekiks selgelt kuuldavat põhitooni;

** suuõõne kuju muutmine, et saavutada heli maksimaalse kvaliteediga muusikalisest helist kuni täieliku kahinani. Selle võtte jaoks kasutatakse ka mõistet [[eoolia heli]] (inglise ''aeolian sound'', itaalia ''soffiata'' ja prantsuse ''souffle);''

* "reaktiivlennuki vilin" (inglise ''jet whistle'') on müraheli, mis tekib, kui sulgeda suuga kogu flöödi huulikuava ja puhuda instrumenti suure jõuga otse ja tooni tekitamata. Kõla meenutab eoolia helisid, kuid on valjem ja vilisevam. Nimetus pärineb [[Hector Villa-Lobos]]eLobose samanimelise teose flöödile ja tšellole pealkirjast. Reaktiivlennuki vilina efekti võib kombineerida ka flöödi kaudu sissehingamisega.