Kvasar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
8. rida:
==Ülevaade==
[[Pilt:Quasar viewed from Hubble.jpg|pisi|Kvasari tuum ([[Hubble'i teleskoop]])]]
Kvasaritel on väga suur punanihe, mis tuleneb [[Universumi paisumine|Universumi paisumisest]] Maa ja kvasari vahel.<ref name="grupen_cowan2005" /> Nad on ühed kõige heledamad ja energiarikkamad teadaolevad objektid universumis. Nad kipuvad asuma noorte aktiivsete galaktikate keskmetes ja kiirgavad energiat kuni 1000 korda võimsamalt kui [[Linnutee]]. [[Hubble'i seadus|Hubble’i seadusega]] kombineerides vihjab punanihe, et kvasarid on väga kauged objektid ja pärinevad seega väga varasest Universumist. Kõige heledamad kvasarid kiirgavad hulgas, mis ületab keskmiste galaktikate võimsuse ja on võrdne triljoni (10<sup>12</sup>) [[Päike|Päikesega]]. Kiirgus jaotub peaaegu ühtlaselt üle elektromagnetkiirguse spektri, röntgenikiirgusest sügavale infrapunasesse, piigiga UV-nähtava vahemikus. Mõned kvasarid on tugevad raadio- ja gammakiirguse kiirgajad. Varastel optilistel piltidel nägid kvasarid välja nagu üksikud valguspunktid, tähtedest eristatavad ainult oma kummalise spektri tõttu. Infrapunateleskoopide ja [[Hubble'i teleskoop|Hubble’i teleskoobi]] abil on täheldatud kvasareid ümbritsevaid "peremeesgalaktikaid".<ref name="ZSwmf" /> Need galaktikad on üldiselt liiga tumedad, et neid kvasari heleduse kõrval näha, aga eritehnikate abil on seda saavutatud. Enamikku kvasareid ei ole võimalik väikeste teleskoopidega näha, kuid [[3C 273]], keskmise [[Tähesuurus|näilise tähesuurusega]] 12,9, on erand. See asub 2,44 miljardi [[valgusaasta]] kaugusel ja on üks kaugeimaid objekte, mida saab amatöörvarustusega vaadelda [https://foodpro2017.umd.edu/ umd].
Mõnede kvasarite puhul võib täheldada [[heledus]]e muutumist, mis on kiire spektri nähtavas osas ja veelgi kiirem röntgenikiirguse alas. Kiired muutused seavad kvasarite suurusele ülempiiri; kvasarid ei ole kuigi palju suuremad kui [[Päikesesüsteem]].<ref name="Hqn9n" /> Sellest võib järeldada kvasarite erakordselt suurt [[energiatihedus]]t.<ref name="lFVBh" /> Heleduse muutumise mehhanism kätkeb arvatavasti meie poole suunatud energiajugade [[Relativistlik kiirgumine|relativistlikku kiirgumist]]. Suurima teadaoleva punanihkega (seisuga juuni 2011) kvasar on [[ULAS J1120+0641]], mille punanihe on 7,085, mis tähendab, et [[kaasaliikuv kaugus]] (arvestab Universumi paisumist) Maast on ligikaudu 29 miljardit valgusaastat.
17. rida:
[[Pilt:PKS 1127-145 X-rays.jpg|pisi|Chandra röntgenikiirguse observatooriumi pilt kvasarist PKS 1127-145, väga hele röntgen- ja nähtava kiirguse allikas, mis on Maast umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Kvasarist väljaulatuva röntgenikiirguse joa pikkus on vähemalt miljon valgusaastat. Vaatlemise kuupäev: 28. mai, 2000. Instrument: ACIS<ref name="tmXij" />]]
Praeguseks on teada enam kui 200 000 kvasarit, neist enamik SDSS (Sloan Digital Sky Survey) uuringutest. Kõikide uuritud kvasarite spektrite punanihked jäävad 0,056 ja 7,085 vahele. Kui rakendada punanihetel Hubble’i seadust, ilmneb, et kvasarid on 600 miljoni<ref name="RWWjA" /> kuni 28 miljardi valgusaasta kaugusel (kaasaliikuva kauguse mõistes). Hiiglaslike vahemaade ja valguse lõpliku kiiruse tõttu näeme me neid ja neid ümbritsevat ruumi nii, nagu need eksisteerisid väga noores Universumis [https://assignmentcalculator.stanford.edu/ stanford].
Enamik kvasareid asub enam kui kolme [[miljard]]i valgusaasta kaugusel. Kuigi kvasarid näivad Maalt vaadelduna ähmased, on nende nägemine tõestuseks, et kvasarid on ühed heledaimad objektid vaadeldavas universumis. Maa pealt vaadeldavas taevas on heledaimaks kvasariks [[3C 273]], mis asub [[Neitsi (tähtkuju)|Neitsi]] [[tähtkuju]]s. Selle [[näiv tähesuurus]] on 12,8 (piisavalt ere, et vaadelda läbi keskmise suurusega amatöör[[Teleskoop|teleskoobi]]), aga [[absoluutne tähesuurus]] −26,7. Ligikaudu 33 valgusaasta kauguselt oleks see objekt taevas sama ere kui meie [[Päike]]. Seega on selle kvasari eredus umbes 2*10<sup>12</sup> (2, millele järgneb 12 nulli) korda suurem Päikese omast, või umbes sada korda suurem keskmise hiidgalaktika, nagu meie Linnutee, koguvalgusest. See aga eeldaks, et kvasar kiirgab energiat igas suunas. Aktiivsed galaktikate tuumad on tavaliselt aga seotud võimsate ühesuunaliste mateeria- ja energiapursetega ja ei pea seega kiirgama igas suunas. Universumis, mis sisaldab sadu miljardeid galaktikaid, millest enamikul oli aktiivne tuum miljardeid aastaid tagasi ja mis on meist miljardite valgusaastate kaugusel, on statistiliselt kindel, et tuhanded sellised pursked on suunatud meie poole, mõned neist otsesuunalisemalt kui teised. Paljudel juhtudel kehtib seos, et mida eredam kvasar, seda otsesemalt on purse suunatud meie poole.
| |||