Norfuki keel: erinevus redaktsioonide vahel

| nimi = Norfuki keel

| originaalnimi = Pitcairn-Norfolk

| keelkonnavärv = kreoolkeel

| hääldus =

| riigid =

| piirkond = [[Norfolki saar]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Fidži]], [[Pitcairn]]

| rääkijad = 502 (2008)<ref name="ethnologue" >[http://www.ethnologue.com/language/pih] Ethnologue <small>Kasutatud november 2013</small></ref>

| keelkond = [[Kreoolkeel]]<br>&nbsp;[[inglise kreoolkeeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[Vaikse ookeani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''norfuki keel'''

| riik =

| keelehoole =

| kood 1 = pih

| kood 2 =

| kood 3 =

| kaart =

| kaardi legend =

'''Norfuki keel''' on inglispõhjaline [[kreoolkeel]], mille alternatiivnimed on ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English. Keelt kõneldakse enamasti [[Norfolki saar]]el, vähem ka [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Fidži]]l ja [[Pitcairn|Pitcairni saarel]].<ref name="ethnologue" /> Norfuki keelt ei kõnele keegi [[emakeel]]ena ja sellepärast lisati norfuki keel 2007. aastal väljasuremisohus olevate keelte hulka.<ref>[http://www.abc.net.au/news/2007-08-17/un-adds-norfolk-language-to-endangered-list/643104] ABC <small>Kasutatud november 2013</small></ref>

[[Arvsõna|Arvsõnad]]d ühest kümneni:

Norfuki ja austraalia inglise keele lühikeste [[täishäälik]]ute võrdlus.<ref name="A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2">“A"A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2”2" (lk 797)</ref>

Norfuki ja austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja [[diftong|diftongide]]ide võrdlus.

! !! Nimetav [[kääne]] !! Osastav kääne !! Omastav kääne !! Possessiiv

| '''[[Ainsus]]''' || || || ||

| '''Duaalsus''' || || || ||

| '''[[Mitmus]]''' || || || ||

[[Tegusõna]] pöördelõpud norfuki keeles on [[inglise keel|inglise keele]]e reeglitega paralleelselt tekkinud. Et väljendada tegevust, mis toimub hetkel, tuleb norfuki keeles lisada -en (inglise keeles lisatakse -ing). Näiteks: ''Ai woken'' – Ma töötan (inglise keeles ''I am working'').

Aga -en [[sufiks]]it ei kasutata sõnade mõtlema (''thort'' – mõtlen) ja kaotama (''lors'' – kaotan) puhul. Need on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest ''thought'' (sõna “mõtlema”"mõtlema" mineviku 2. põhivorm) ja ''lost'' (sõna “kaotama”"kaotama" mineviku 2. põhivorm).

Samuti kasutatakse sufiksit -en ka [[omadussõna|omadussõnadega]]dega. ''Ai rinklen en yu bolbieden'' – Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned (''I am getting wrinkled and you are getting bold'').<ref>B. Nobbs. 1986. “A"A Dictionary of Norfolk Word and Usages. Norfolk Island: The Author. “"(lk 621) </ref>

Sellel lehel: [http://globalrecordings.net/en/language/4493] on võimalik kuulata piiblilugu norfuki keeles.

Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka[kreoolkeel. Põhjus seisneb selles, et norfuki keeles on palju tunnuseid, mis ei ole kreoolkeeltele omased. Näiteks on norfuki keeles [[võrded|omadussõnade võrdlusastmed]], palju [[eessõna|eessõnu]] ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja [[enesekohased asesõnad]]. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad kariibi ja teiste inglispõhjaliste kreoolkeeltega.<ref> Peter Mühlhäusler“OnMühlhäusler"On the Origins of Pitcairn-Norfolk” Norfolk"</ref>