Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa:

Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J). Valemis on p rõhk ja V on ruumala.

Tavaliselt võrreldakse keemilistes reaktsioonides toimuvaid entalpia muutuseid, mille tähistus on ΔH. Kui reaktsiooni tulemuse, produkti/produktide siseenergia muut võrreldes algsete keemiliste ühenditega ehk ΔH on väiksem kui null ehk negatiivne, siis on tegemist eksotermilise reaktsiooniga, mis tekib spontaanselt kui ületada reaktsiooni algamist takistav energiabärjäär. Reaktsiooni käigus moodustuvad stabiilsemad keemilised sidemed, mille energia on väiksem/madalam ja reaktsioonil eraldub soojust - ülejäänud energia. Kui reaktsioonis ΔH on suurem nullist ehk positiivne, tähendab see, et moodustunud ühendite keemilised sidemed on suurema/kõrgema energiaga. Tugevamatest sidemetest on tekkinud nõrgemad keemilised sidemed. Selline reaktsioon vajab lisaenergiat - see on endotermiline, energiat neelav protsess. Ehk teisisõnu on Entalpia muutuste kujul tegemist termodünaamika esimese seaduse, energia jäävuse seaduse avaldumisega. Kui reaktsiooni entalpia muut väheneb, antakse energia jäävuse tõttu ülejääv energia ümbritsevasse keskkonda ja kui entalpia muut on positiivne, suureneb, võetakse lisanduseks vajalik osa energiat ümbritsevast keskkonnast. Nii on kokkuvõttes kogu süsteemis protsessi alguses ja lõpus sama palju energiat.

Vaata ka

muuda