Enno Piir

Eesti ajakirjanik ja koduloolane

Enno Piir (aastani 1937 Edgar Piir; 7. jaanuar 1910 Kokemäe küla, Haanja vald, Võrumaa1. aprill 2006) oli eesti koduloolane.

Ta sündis Haanjas Kokemäe külas Kusma talus. Alghariduse sai Koke algkoolis, seejärel õppis Võru gümnaasiumis. Õpingud jätkusid veel Väimela Põllutöökoolis ja Jäneda Põllutöökeskkoolis. Pärast kooli lõpetamist 1932. aastal töötas ta viis aastat Võru ajalehe Elu põllumajandusosakonna toimetajana, kolm aastat Põllutöökoja instruktorina. Aastatel 1933–1940 oli ta ühtlasi Haanja Rahvaraamatukogu Seltsi Koit raamatukogu juhataja ja seltsi esimees.

Sõja-aastatel töötas Enno Piir Haanja valla põllumajanduse statistikuna. Ta organiseeris Vabadusvõitlejate ausamba taastamise 1942. aastal Suurel Munamäel ja temalt ilmus ka raamat "Vabal Munamäel".

1944. aastal katkes aga Piiri tegevus Haanjas. Järgnesid elamine metsavennana, elu valepassiga Enno Tiiro nime all, küüditamine Inta vangilaagrisse (vangis 1952–1957) ja edasine elu juba Viljandimaal.

Vangilaagris koostas ta "Kalevipoja" sõnastiku. Tagasi Eestisse jõudes näitas ta sõnastikku keeleteadlasele Paul Aristele ja see ilmus 1963. aastal.[1][2]

Teoseid muuda

  • "Sunnitöölise Mekka", Memento 1994
  • "Koltuvaid kõrrekesi koduselt kamaralt", Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus 1998
  • "Kirjad Siberist", Avita 2000

Enno Piir sünd on registreeritud 02.01.1910. 06.01.1910 ristitud Edgar Piiri nime all Rõuge kirikuraamatus. 22.02.1937 muutis ta nime Enno Piiriks.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". YouTube. TED. 1. veebruar 2016. 10:36 - 12:15. Vaadatud 3. detsember 2017.
  2. "Enno Piir". Võro instituut. Vaadatud 3. detsember 2017.

Välislingid muuda