Ava peamenüü

Eneseteostus (ladinakeelsest väljendist sui actus) on oma annete ja võimaluste realiseerimine või täitmine, määratledes seda kui liikumapanevat jõudu, mis on olemas kõigis.

Eneseteostus on Abraham Maslow' inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgeim aste pärast füsioloogilisi vajadusi, turvatundevajadust, armastus- ja kuuluvusvajadust, tunnustusvajadust. Artiklis "Self-Actualizing and Beyond" (kogumikteoses "The Farther Reaches of Human Nature") kirjeldab Maslow eneseteostusele viivat käitumist järgmiste tunnuste kaudu:

  1. täie tähelepanuga kogemine;
  2. kasvule suunatud valikute tegemine (vastandina regressioonile suunatud valikutele);
  3. hinnangute langetamine endast lähtuvalt (vastandina õpitud hinnangute kordamisele);
  4. kahtluse korral aus olemine, mis omakorda eeldab vastutuse võtmist;
  5. julgus teistest erineda, olla mittekonformistlik või ebapopulaarne;
  6. osalemine esmajärgulisusele suunatud protsessis;
  7. kaasnevad tippkogemused;
  8. patoloogilistest kaitsemehhanismidest loobumine.

Abraham Maslow on välja toonud, et baasinimvajadused peavad olema saavutatud (toit, kodu, soojus, turvalisus, kuuluvustunne) enne, kui inimene saab jõuda eneseteostuseni – vajaduseni tunda end täielikult elus ja leida elu mõte. Maslow' arvates on aga sellise eneseteostuse saavutamine tänapäevases igapäevaelus väga haruldane. Uuringud näitavad, et kui inimesed elavad elu, mis ei sobi kokku nende sügavaima olemuse ja võimetega, siis on neil vähem tõenäoline saavutada õnnetunnet kui neil, kelle puhul nende eesmärgid lähevad nende eluga kokku. Näiteks keegi, kellel on loomuomane potentsiaal saada heaks kunstnikuks või õpetajaks, ei pruugi kunagi seda potentsiaali realiseerida, kui kogu nende tähelepanu on suunatud põhivajaduste täitmisele.[1]

Maslow' inimvajaduste hierarhiaRedigeeri

Abraham Maslow' raamat "Motivatsioon ja iseloom" alustas filosoofilise revolutsiooni, millest kasvas välja humanistlik psühholoogia. See muutis vaateid inimloomusele: negatiivsest vaateviisist palju positiivsema nägemuseni, milles inimene on motiveeritud saavutamaks oma täit potentsiaali. See kajastub ka tema inimvajaduste püramiidis ja eneseteostuse teoorias.

Maslow defineerib eneseteostust kui "soovi ennast teostada, täita oma potentsiaali, soovi saada rohkemaks, saada kõigeks, milleks ollakse võimelised saama".[2] Maslow kasutas terminit "eneseteostus" kui tahet, mitte edasiviivat jõudu, mis võib viia oma võimete potentsiaali avastamisele. Maslow' arvates ei juhtinud eneseteostuse saavutamine indiviidi elu, vaid andis pigem inimesele individuaalse soovi või motivatsiooni saavutada oma ambitsioone. Maslow' kasutatud termin on nüüd kuulus modernses psühholoogias, kus inimesele lähenetakse humanistlikust vaatevinklist.

Eneseteostuse saavutanud inimeste tunnused Maslow' järgi [3]

  • Ratsionaalne reaalsuse tajumine. Eneseteostunud suudavad hinnata olukordi õigesti ja ausalt.
  • Aktsepteerib ennast, teisi kui loodust. Eneseteostanud aktsepteerivad oma inimloomust koos kõigi vigadega. Teiste puudujääke ja inimese seisundi vastuolusid aktsepteeritakse huumori ja sallivusega.
  • Kultuur ega keskkond ei kujunda arvamusi ja vaateid, eneseteosunu sõltub oma kogemustele ja hinnangutele.
  • Spontaanne ja naturaalne oma olemuselt, jääb endale kindlaks, mitte ei käitu vastavalt teiste tahtmistele.
  • Ülesandele keskendunud. Enamik Maslow' subjektidest oli elus täita missioon või lahendada mõni ülesanne või probleem, mis oli neist ülevam.
  • Autonoomsus. Eneseteostunud on vabad tuginemisest välistele asutustele või teistele inimestele. Nad on pigem leidlikud ja sõltumatud.
  • Pidev värske viis näha asju ja olla tänulik, suutlikkus olla tänulik baasväärtustele elus. Päikeseloojangut või lilli kogetakse nii intensiivselt kui esimest korda. Nägemisviis on süütu, nagu kunstnikul või lapsel.
  • Sügavad inimestevahelised suhted, mida iseloomustavad erilised armastavad liidud.
  • Mugavus üksindusega. Hoolimata nende sügavatest ja rahulduspakkuvatest suhetest teiste inimestega, hindavad eneseteostunud üksindust ja on rahul üksi olles.[4]
  • Mitte vaenulik huumorimeel. Võime naerda enda üle.
  • Ülevad kogemused. Kõik Maslow' uuritavad andsid teada tipphetkede sagedasest kordumisest (lühikesed momendid, mil tajuti ennast kõiksusena). Neid hetki iseloomustasid eksaatilised tunded, sügav rahu ja mõtestatus. Eneseteostunud kogesid ühtsust universumiga, tundsid end seejuures kergelt, kaunilt, justkui valgust täis.
  • Sotsiaalselt kaastundlikud. Omavad inimlikku arusaamist.
  • Vähe sõpru. Pigem vähesed tähendusrikkad suhted kui palju pealiskaudseid sõprussuhteid.[5]

Kokkuvõttes tunnevad eneseteostunud end lõpuks iseendana, ohutult, muretult, aktsepteeritult, armastatult ja on ise armastavad, elades täisväärtuslikku elu.

Selle asemel, et keskenduda, mis on inimeste juures valesti, tahtis Maslow keskenduda inimpotentsiaalile ja kuidas me seda potentsiaali täidame. Maslow (1943, 1954) väitis, et inimese motivatsioon põhineb isikliku kasvu saavutamisel ja enda muutumisel. See viitab inimese enda eneseteostuse soovile, et ta saaks väljendada oma isiklikku täit potentsiaali. "Eriline vorm, mida see potentsiaal võtab, erineb loomulikult inimeselt inimeselt. Ühes võib see kujutada soovi olla ideaalne ema, teistes võib see väljenduda sportlikuses, või loomingus, tahtmises maalida pilte või leiutada.[6]

PsühholoogiasRedigeeri

Eneseteostus on Maslow' vajaduste hierarhia ülaosas – muutuda "täielikult inimeseks" ... küpsus või eneseteostus [7] – seda peetakse osaks humanistlikust vaatepuntktist isiksusele. Humanistlik psühholoogia on üks paljudest psühholoogias kasutatavatest meetoditest isiksuse õppimiseks, mõistmiseks ja hindamiseks. Humanistlik lähenemisviis töötati välja vastukaaluks Sigmund Freudi poolt tunnustatud psühhodünaamilisele lähenemisviisile, mis keskendus ebatervislikele inimestele, kellel oli häiritud käitumine [8]

Sellest psühholoogia harust on pärit ka Maslow' inimvajaduste hierarhia. Maslow' järgi on inimestel madalamad põhivajadused, mis on vaja täita enne, kui kõrgemaid vajadusi saab ellu viia: 'viis vajadust – psühholoogiline, turvalisus, kuuluvus, enesehinnang ja eneseteostus'[9]

Kui inimene liigub Maslow' vajaduste hierarhias ülespoole, võib ta lõpuks jõuda tippu- eneseteostuseni[10]. Maslow' vajaduste hierarhia algab kõige elementaarsemate vajadustega, mida peetakse "füsioloogilisteks vajadusteks", kus inimene otsib selliseid asju nagu toit ja vesi ning peab suutma täita selliseid põhifunktsioone nagu hingamine ja magamine. Kui need vajadused on täidetud, saab inimene liikuda ohutusvajaduste rahuldamise juurde, kus ta püüab saavutada turvalisust, füüsilisi mugavusi ja varjupaiku, töökohta ja vara. Järgmine tase on "kuuluvuse ja armastuse vajadus", kus inimesed püüavad saavutada sotsiaalset tunnustust, kuuluvust, seksuaalset intiimsust ja võib-olla ka perekonda. Järgmine on "lugupidamise vajadus", kus üksikisik soovib pädevustunnet, eakaaslaste saavutuse tunnustamist ja teiste austust.[11]

Mõned väidavad, et kui need vajadused on täidetud, on indiviid juba eneseteostuseni nõudnud. Teised väidavad, et enne enesekehtestamist võib üksikisik edeneda veel kahes faasis. Nende hulka kuuluvad "kognitiivsed vajadused", kus inimene soovib teadmisi ja arusaamist ümbritsevast maailmast ja "esteetilisi vajadusi", mis hõlmab vajadust "sümmeetria, korra ja ilu" järele.[10] Kui kõik need vajadused on täidetud, võib Maslow' hierarhia-eneseteostuse viimane etapp aset leida.[11] Klassikaline [1] soodustab seda psühholoogilise arengu taset, kasutades 12-etapilise terapeutilise mudeli alust, et reaalselt rahuldada põhivajadusi, mis viib metateraapia, loomingulise elu ja enese ülesande täitmiseni. Gestaltravi, tunnustades, et "Kurt Goldstein tutvustas esmakordselt kogu organismi mõistet", tuginedes eeldusele, et "igal üksikisikul, igal taimel, igal loomal on ainult üks sisendatud eesmärk – realiseerida oma potentsiaal.[12]

Maslow' kirjutisi kasutatakse inspiratsiooniallikana. Maslow' kirjutiste võti on mõistmine, et ei ole kiireid teid eneseteostuse saavutamiseks: selle asemel lähtutakse üksikisikust, kellel on madalamate puuduse vajadused. Kui inimene on liikunud läbi tunde, et ta on ebapiisav, püüab ta loomulikult kasvada selleks, kes ta tegelikult on, ehk saavutada eneseteostus. Muuhulgas pakkusid Maslow (2011) ja Carl Rogers (1980) [13] mõlemad soovitatavaid hoiakuid ja / või atribuute, mis peavad olema indiviidi sees eneseteostuse eeltingimuseks. Nende seas on: tõeline soov olla ise, olla täiesti inimene, täita oma potentsiaali, olla täiesti elus, samuti olla haavatav ja paljastada rohkem "valusaid" aspekte, et õppida / kasvada läbi nende ja integreerida need osad (millel on paralleele Jungi pisut sarnase individuatsioonide kontseptsiooniga).

Kuigi algselt olid nad bioloogiliselt keskendunud (või keskendunud tavalisemale psühholoogilisele iseärilisusele), siis nii Maslow (2011) kui ka Rogers (1980) muutusid avatumaks "vaimsusele" ja kasvasid, aktsepteerides avatumat ja "vaimset" kontseptsiooni inimesest enne nende elu lõppu. Samuti on viimase 40 aasta jooksul olnud palju sarnasusi ja ristviiteid erinevate vaimukoolide või rühmade (eriti Ida vaimsete viiside) vahel.[13][14] Võib ka viidata Sri Ramana Maharshi kirjeldusele, et täielikku ja vaimset eneseteostust iseloomustavad "olemine" (sat), "teadvus" (chit) ja "õndsus" (Ananda), mis peegelduvad humanistlikkus mõtteviisis, et eneseteostanud isiku kogemus osutab teatud määral nendele asjadele: "olemine", "teadlikkus" ja "tähendusrikkas õnn", isegi kui keegi võib minna kaugemale kui lihtsalt eneseteostus eneseteadvusesse, kus olemine-teadvus-õndsus on täielikult kujunenud.[14][15]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Schacter, Daniel L., Gilbert, Daniel T., and Wegner, Daniel M. 2011. "Human Needs and Self-Actualization". Psychology; Second Edition. New York: Worth, Incorporated. 486-487. Print.
  2. Maslow, Abraham. 1943. "A Theory of Human Motivation". Psychological Review, 50 (4), 370-396.
  3. Coon, Mitterer;"An Introduction to Psychology: Gateways to Mind and Behavior" 2007 p. 479
  4. Sumerlin & Bundrick, 1996
  5. "Maslow's Self-Actualizing Characteristics". businessballs.com.
  6. Maslow, 1943, pp. 382–383
  7. Frank G. Goble, The Third Force: The Psychology of Abraham Maslow (New York 1970) p. 25
  8. Gleitman, Henry; Fridlund, Alan J. and Reisberg Daniel. Psychology. Humanistlik lähenemine keskendub seevastu tervetele, motiveeritud inimestele ja püüab aru saada, kuidas nad määratlevad oma "ise", samal ajal maksimeerides oma potentsiaali.6th ed. New York: Norton & Company, 2004.
  9. Maslow, Motivation (1967) p. 27
  10. 10,0 10,1 Gleitman, Henry; Fridlund, Alan J. and Reisberg Daniel. Psychology. 6th ed. New York: Norton & Company, 2004.
  11. 11,0 11,1 Gleitman, Henry; Fridlund, Alan J. and Reisberg Daniel. Psychology. 6th ed. New York: Norton & Company, 2004 and Maslow, Abraham H. The Psychology of Science. Gateway Edition 1.95 ed. Chicago: Henry Regnery Company, 1969.
  12. Frederick S. Perls, Gestalt Therapy Verbatim (Bantam 1974) p. 6 and p. 33
  13. 13,0 13,1 Rogers, Carl R. A Way of Being. Boston: Houghton-Mifflin, 1980.
  14. 14,0 14,1 Koltko-Rivera, Mark. E. Rediscovering the Later Version of Maslow’s Hierarchy of Needs: Self-Transcendence and Opportunities for Theory, Research, and Unification, in: Review of General Psychology, 2006, Vol. 10, No. 4, 302–317
  15. Godman, David (ed.). ‘Be as You Are’, The Teaching of Sri Ramana Maharishi’. London, Arkana. 1985