Ema süda

Ema süda

Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn;
:,: kõik, mis nii harv siin ilma peal,
on pelgupaiga leidnud seal. :,:

Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata,
:,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab. :,:

Kui inimeste liikuvat
au, kiitust, sõprust tunda saad,
:,: kui kõik sind põlg’vad, vihkavad,
kui usk ja arm sust langevad, :,:

siis ema süda ilmsiks lä’eb,
siis veel üks paik sull’ üle jääb,
:,: kus nutta julged igal a’al –
truu, kindla ema rinna na’al. :,:

Mõnd’ kallist südant kaot’in,
mis järel’ nuttes leinasin,
:,: aeg andis teised tagasi:
ei ema südant – iialgi! :,:

"Ema süda" (originaalpealkirjaga "Emmasüdda") on Lydia Koidula luuletus, mis on tuntuks saanud ka viisistatuna.

Luuletus ilmus 1867 Koidula luulekogus "Emajõe ööbik". Hiljem viisistas luuletuse Robert Theodor Hansen. Laul ilmus esimest korda Juhan Elkeni kogus "Koolilaste laulud" (1913).

Välislingid

• "Ema süda", esitab Maarja, YouTube