Elton Mayo

George Elton Mayo (26. detsember 1880 Adelaide, Austraalia – 7. september 1949 Guildford, Surrey) oli Austraalia psühholoog ja sotsioloog, neoklassikalise inimsuhete koolkonna esindaja. Ta oli sotsiaalpsühholoogia rajaja.

Mayo keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. Seda hakati nimetama Hawthorne'i efektiks (vabrikutekompleksi nime järgi, kus uuring toimus). Töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks.

Sotsiaalne aspekt on juhtimises vähemalt sama oluline kui tehniline aspekt. Mayo uuris intervjuude abil töötajate arvamusi ja hoiakuid. Ta analüüsis sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust ning leidis seose intelligentsuse ja tööviljakuse vahel.

1920. ja 1930. aastatel uuris Elton Mayo Chicagos asuvas Hawthorne Plant of the Western Electric Companys töötingimuste ning töötajate väsimuse ja tüdimuse suhtest. 1927–1932 korraldas Mayo koos õpilastega Hawthorne'i eksperimendi General Electricsi tehastes:

Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi. Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist.
Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud.
Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes olid omavahel sõbrad. Tulemuseks oli tootlikkuse tõus

Tänu nendele uuringutele hakati tähtsustama töökohtadel töötajate sotsiaalseid vajadusi. Leiti, et mitteametlikud organisatsioonid, mis põhinevad sõpruskondadel ja nende mitteplaneeritud koostöö saavad eksisteerida kõrvuti ametlike organisatsioonidega, mille tegevusplaani on koostanud organisatsiooni juhtkond. Uuringud näitasid üsna selgelt, et töötamist mõjutab sama palju inimese loomus kui ka ametlik kavand. Organisatsiooni teoreetikud hakkasid selle uuringu tulemusena sügavat tähelepanu pöörama organisatsiooni inimpoolele. Hawthorne'is toimunud uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooniteooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthorne'i uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud.