Elisabeth Aspe
Elisabeth Aspe (õieti Nieländer, Aspe oli neiupõlvenimi; 15. detsember (vkj 3. detsember) 1860 Pärnu – 25. august 1927 Pärnu) oli eesti kirjanik. Aspe kirjutas jutustusi talurahva, meremeeste ja linlaste elust. Tema jutustused on realistlikud.
Elulugu
muudaAspe sündis veskiomaniku jõukas peres ning kujunemisaastad olid tal rahulikud. Aastatel 1870–1878 õppis ta saksa õppekeelega Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, kus omal ajal õppisid ka Lydia Jannsen ja Lilli Suburg[1]. Perekonnas koguti ja loeti eestikeelseid raamatuid ja ajalehti. Jannsenitest oli Aspedel üldse palju mälestusi, Elisabeth Aspele ristiisaks oli Johann Voldemar Jannsen. Siis jäi 1886. aastal isa, Madis Aspe (1820–1889) voodihaigeks ja tütrel tuli hakata teda põetama; isa eest hoolitsemise kõrvalt hakkas Aspe kirjutama romaane. Aspe isa sai halvatuse ning ta suri. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele ema ja hiljem õemehe surm, mille järel jäi Aspe õde üksi koos oma kaheksa lapsega ja Aspe ise sai perepeaks. Aspe abiellus 1892. aastal Heinrich Nieländeriga ja sai temaga lapsed. Mõni aasta hiljem suri ka Aspe õde ning Elisabethil tuli hakata kasvatama ka õe lapsi.[2]
19. sajandi lõpul oli Aspe puhul tegemist ühe tuntuma kirjanikuga ja tegi koos Lydia Koidulaga kaastööd ajalehele "Eesti Postimees"[1]. Aspe oli ära mainitud Mihkel Kampmaa väljaandes "Kirjanduse peajoontest" ja Eesti Kultuurkapital määras talle 1920. aastatel pensioni. Et Aspe ennast päris kirjanikuks ei pidanud, oli ta sellest meeldivalt üllatunud. Hilisemates kirjanduslugudes teda meeles peetud siiski pole.[2]
Teosed
muuda- "Enne ukse lukutamist" (1881)
- "Kasuõde" (1887)
- "Ennosaare Ain" (1888)
- "Anna Dorothea" (1891)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Aino Põldmäe-Undla, 100 aastat Elisabeth Aspe sünnist. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 12, lk 753-755
- ↑ 2,0 2,1 Maarja Vaino (8. detsember 2011). "Loengusari "Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas"". Sirp. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2014. Vaadatud 4. jaanuaril 2014.
Kirjandus
muuda- Anton Jürgenstein, "Elisabeth Aspe" – Linda 1898, nr 21, lk 353–355.
- Oskar Urgart, "Elisabeth Aspe" – Looming 1927, nr 10, lk 945–950.
- Arno Raag, "Elisabeth Aspe elu ja looming. Biograafilis-kriitiline essee". EKS, Tartu 1928, lk 76.
- Aino Põldmäe-Undla, 100 aastat Elisabeth Aspe sünnist. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 12, lk 753-755
- Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 533–543 (ülevaate autor Oskar Kruus).
- Oskar Kruus, "Naine hanesulega" (kirjutisi naiskirjanikest). Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 54–67 ("Vana-Pärnu vang").
- Heili Reinart. "Palju valusaid kaotusi üle elanud unustatud kirjanik Elisabeth Aspe teadis, et eluõnne ei maksagi otsida." Postimees 15. detsember 2010.
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Elisabeth Aspe |
- Elisabeth Aspe Eesti biograafilises andmebaasis ISIK