Elena Poznjak-Kõlar

Eesti baleriin ja tantsupedagoog
(Ümber suunatud leheküljelt Elena Poznjak)

Elena Poznjak-Kõlar (sündinud 24. novembril 1936 Uritskis Leningradi oblastis) on Eesti baleriin ja tantsupedagoog.[1][2][3][4][5]


Elena Poznjak-Kõlar lõpetas 1955 Tallinna Koreograafiakooli Liia Leetmaa klassis. Pärast selle lõpetamist siirdus ta tööle Vanemuise teatrisse, kus oli pikka aega teatri tantsutrupis priimabaleriin ja alates 1970. aastast ka lavastaja assistent. Ta on seadnud ka tantse operettidele. Alates 1970. aastast on olnud samas repetiitor.[2]

Ta on Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli asutaja ja juhataja alates selle asutamisest 1994. aastal.

Aastal 1988 töötas Tšehhoslovakkias Olomoucis Oldrich Stibori teatris tantsuõpetajana. Aastal 1990 oli Leedus Kaunase Muusikateatris Pál Ábrahámi opereti “Savoy ball” lavastuse tantsuseadete autor ja lavastuse liikumisjuht.

Ta on esinenud Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Indias, Sri Lankal, Rootsis.[2]

Rollid Vanemuises muuda

  • Colombina (Reinhold Glière'i „Vaskratsanik“, 1955)
  • Klaara (TšaikovskiPähklipureja“, 1955)
  • Esmeralda (Cesare Pugni, Riccardo Drigo ja Sergei Vassilenko „Esmeralda“, 1957)
  • Tiina (Lydia AusteriTiina“, 1958 ja 1984, ka Tiina ema)
  • Anitra ja Ingrid („Peer Gynt“, Edvard Griegi muusika, 1959)
  • Peretütar (Eduard TubinaKratt“, 1961)
  • Jeanne d'Arc ja Agnes Sorel (Nikolai Peiko „Orléansi neitsi“, vene keeles tuntud ka kui «Жанна д’Арк», 1962)*
  • Muusa („Paganini“, Sergei Rahmaninovi muusika, 1963)
  • Širin (Arif Melikovi „Legend armastusest“, 1964)
  • Anna (Johann Strauss IIIlusal sinisel Doonaul“, 1965)
  • Galatea (Rezső Sugár'i „Mere tütar“, 1965)
  • Neiu („Balletiminiatuurid: Roosivaim“, Weberi muusika, 1966)
  • Ööbik („Ööbik“, Igor Stravinski muusika, 1967)
  • solist („Kontrastid“: „Kontsert valges“ ja „Kontsert mustas“, Bachi muusika; „Džäss“, Dave Brubecki muusika, 1967)
  • Pääsuke (Igor Vladimirovitš Morozovi „Doktor Ai-ai-ai“, 1968)
  • Printsess („Muinasjutud“: Béla Bartóki „Puuprints“, 1969)
  • Eula ema („Maalid: Chicago“, Rodgersi muusika, 1969)
  • Ester (Lydia Austeri „Romeo, Julia ja pimedus“, 1970)
  • Giselle (Adolphe AdamiGiselle“, 1970)
  • donna Anna („Miniatuurid: Don Juan“, Richard Straussi muusika, 1970)
  • Nele („Miniatuurid: Till Eulenspigel“, R. Straussi muusika, 1970)
  • Hämarik („Koit ja Hämarik“, Heino Elleri muusika, 1971)
  • Iréne (Mati Kuulbergi „Mont Valérien“, 1972)
  • Piret (Alo Põldmäe „Merineitsi“, 1974)
  • solist („Chopiniana“, 1974)
  • Aiša (Kara Karajevi „Seitse kaunitari“, 1974)
  • Valge kameeliadaam („Portreed: Kameeliadaam“, Franz Liszti muusika, 1975)
  • May Bellfort („Portreed: Jane Avril“, prantsuse šansoonid ja Stravinski muusika, 1975)
  • solist (René Eespere „Kõrvalised: Fuuriad ja Kodalased“, 1979)
  • Zemfira, Daam ballil ja Mariula (Timur Kogani „Zemfira“, 1981)
  • solist („Benefiss“, Mozarti, Manuel de Falla, Jonesi jt muusika, 1983)
  • Naine („Eleegia“, Bohuslav Martinů muusika, 1988)
  • Kõrtsitantsijanna (Georges Bizet' „Carmen“, 1991)
  • Gudule (Cesare Pugni, Riccardo Drigo ja Sergei Vassilenko „Esmeralda“, 1992
  • Pime naine („Pildi sisse minek“: Igor Stravinski „Pühitsetud kevad“, 1997).

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Elena Poznjak-Kõlari abikaasa oli Erich Kõlar ja poeg on Margo Kõlar.

Viited muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda