Seestütlev kääne

Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.

Eesti keel

Seestütleva käände tunnus on st. Seestütleva käändega väljendatakse:

• lähtekohta, nt Tulin linnast;
• algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni;
• lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu;
• võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem;
• materjali, nt puust mänguasjad;
• kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja;
• põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged;
• passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud;
• lisandit, nt üliõpilasest poeg;
• rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame.

Seestütlev väljendab verbide rektsioonilise laiendina:

• objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid?
• midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu;
• või on selge tähenduseta, nt Mari vaimustub kõigest väga kergesti. Kõik oleneb olukorrast.

Seestütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.