Elamislubade skandaal
Elamislubade skandaal oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal IRL-i liikmed Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olevat müünud oma positsiooni kasutades Eesti elamislubasid.
Riigikogus moodustatud uurimiskomisjon leidis, et elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma ja Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Kooli 1/3 pinnaga samuti seotud olnud Siim Kabritsa puhul ei tuvastatud seotust elamislubade vahendamisega või sellest teadlikuks olemist. Kaitsepolitseiameti algatatud kriminaalasja käigus ei tuvastatud, et PPA-le oleks esitatud valeandmeid. Skandaali tulemusel lahkusid Stelmach ja Raudne mõlemad IRL-ist, Raudne ka Riigikogust ja Stelmach Tallinna volikogust.
Elamislubade skandaalile eelnes Keskerakonna Idarahaskandaal ja järgnesid Priit Toobali nn printimisskandaal ja Reformierakonna rahastamisskandaal. Samuti mitmed väiksemad juhtumid. See leidis kajastamist Vabariigi Presidendi aastapäevakõnes ning kõlas üleskutse luua Riigikogu eetikakoodeks.[1] 2012. aasta teises pooles algatati vastusena toimunud poliitilistele skandaalidele mitmeid liikumisi (nt Aitab valelikust poliitikast).
Ajalugu
muuda2011. aasta novembris läks Rahvusringhäälingu uurivas telesaates "Pealtnägija" eetrisse lõik, mis vallandas skandaali. Seal räägiti majast Tallinna vanalinnas aadressil Kooli 1/3, mis kuulus võrdselt Stelmachile, Raudsele ja Siim Kabritsale. Selle maja ühte korterisse oli äriregistri andmetel erinevad Venemaa, Valgevene, Ukraina riikide kodanikud sisse registreerinud 78 ettevõtet. Registreerimisega tegelesid Stelmachile kuuluv firma Advisory Partners OÜ, mis jagas kliente Raudse firmaga OÜ Integer Invest. Väidetavalt maksti Eesti elamisloa ja ID-kaardi saamise ja vormistamise eest umbes 3500–4000 eurot sularahas.[2][3]
3. detsembril tegid 79 IRLi liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister Juhan Partsi ja siseminister Ken-Marti Vaheri tagasiastumist. Lisaks nõudsid allakirjutanud ka skandaali kolmanda osapoole Siim Kabritsa lahkumist riigikogust ja Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi väljaviskamist erakonnast.[4][5] Samas avaldati ka pooldavaid seisukohti. Näiteks Isamaaliidu varasem siseminister Jüri Mõis ütles, et "Iseenesest on hea, kui siia rikkad inimesed saabuvad".[6]
Siim Kabrits eitas enda seotust elamislubade äriga ning nimetas ennast antud korteri passiivseks omanikuks, kellel ei ole Riigikogu liikme töö kõrvalt aega sellega tegeleda.[7] Ta müüs järgmise aasta jaanuaris korteri väidetavalt turuhinnast madalama hinnaga Stelmachi ja Raudsega seotud ettevõtetele ning põhjendas müüki sellega, et "riigikogu liikmena ei ole mul sobilik olla seotud sellise kinnisvaraga".[8] Riigikogu korruptsioonikomisjon kinnitas, et Kabritsa tegevuses ei tuvastatud korruptsioonivastase seaduse rikkumist.[8]
Riigikogu moodustas elamislubade müümise uurimiseks uurimiskomisjoni. Komisjon leidis, et välismaalastele elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma, ent Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Ministrite ja ametnike süüd ega teadlikkust elamislubade väärkasutusest komisjon ei tuvastanud. Samuti ei suudetud tuvastada, et elamislubade vahendamiseks oleks tegelenud Kabrits, või, et ta oleks sellest teadlik olnud. Leiti, et Indrek Raudne hankis siseministeeriumi vahendusel teavet sisserände piirarvu jäägi ja selle jaotuse kohta ajal, kui piirarv oli ammendumas. Kuna Raudse põhjendused selle kohta, et ta nõudis teavet riigikogu tööks, ei olnud veenvad, on komisjonil põhjust arvata, et Raudne taotles teavet seoses äripartner Stelmachi ja kaudselt enda ärihuvidega. Komisjon järeldas samuti, et Stelmachi äriühingu kaudu saadud elamislubasid menetlesid ametnikud samamoodi kui ülejäänute taotletud lube. Samuti ei leidnud komisjonis kinnitust kahtlus, et asutuste ametnikud olid enne meediakajastust teadlikud elamislubade võimalikust väärkasutamisest välismaalaste poolt, kes said elamisload Stelmachile kuuluva äriühingu teenuseid kasutades.[9]
2013. aastal lõpetas Kaitsepolitseiamet prokuratuuri loal kriminaalasja, milles uuriti, kas Tallinnas Kooli tänava aadressile registreeritud äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, kuna keegi valeandmeid esitanud ei olnud. Tehtud analüüsi kohaselt esineb kahtlus, et vaadeldud 55 firmast 13 ning nende 13 firmaga seotud 22 isikut ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust. Kriminaalmenetluses tuvastati 13 firmaga seotud 22 isikut, kelle puhul esines viiteid, et nemad ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tuvastatud 22 isikust tühistatud tähtajaline elamisluba 4 isikul, võiks kõne alla tulla ülejäänud kohtueelses menetluses tuvastatud 18 isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse lahendamine.[10]
Kajastamine
muudaSeda skandaali kajastas 2011. aasta "Tujurikkuja" saade, kus Indrek Raudset mängis Ott Sepp.[11]
147 klienti
muudaKooli 1/3 registreeritud firmade osanikud:
- Alexey Akulinin (1979)
- Dmitry Akulinin[12] (1966) Moskva
- Victor Akulinin (1933)
- Sofiya Akulinina (1929)
- Andrey Akura (1961) Peterburi
- Igor Akura (1987) Peterburi
- Natalia Aleeva (1973) Vladivostok
- Anna Andreeva (1976) Peterburi
- Yulia Artiakova (1984) Moskva
- Dmitry Artyakov (1983) Moskva
- Anna Baranova (1970) Moskva
- Mariia Baranova (1987)
- Mikhail Berezin (1955) Moskva?
- Svetlana Berezina (1954) Moskva?
- Liudmila Beshchekova (1959)
- Galina Bobela (1966) Moskva
- Marina Bogan (1973) Minsk
- Bogdan Budeev (1984)
- Stanislav Budretskiy (1962) Zelenogrosk
- Andrey Butorin (1970) Moskva
- Svetlana Chechina (1969)
- Ilona Chernenko (1974) Moskva
- Evgeny Dakhno (1971) Peterburi
- Bers Dzhambulatov (1992) Venemaa
- Liudmila Dzhambulatova (1965) Venemaa
- Dmitri Efremov (1967) Minsk
- Sergey Fomin (1972)
- Victor Fomin (1984)
- Natalia Fomina (1964)
- Ekaterina Frolova (1973)
- Oleg Gert (1957) Minsk
- Olga Gert (1986) Minsk
- Alexander Grinevich (1969) Peterburi
- Olga Grinevich (1971) Peterburi
- Valeria Grinevich (1991) Peterburi
- Viacheslav Gubernatorov (1972) Peterburi
- Olga Gubernatorova (1966) Peterburi
- Parviz Huseynov (1971)
- Sabina Ismailova (1967) Moskva
- Sergey Kadanov (1969) Moskva
- Andrey Kalachev (1987) Peterburi
- Igor Kalachev (1966) Peterburi
- Larisa Kalacheva (1967) Peterburi
- Alexander Kharkovskiy (1970) Vladivostok
- Olga Kharlapenkova (1971) Peterburi
- Taras Kharlapenkov (1969) Peterburi
- Natalia Kimura (1981)
- Ekaterina Kirillina (1980) Moksva
- Nadežda Kirillina (1956) Moskva
- Berd Kodzoev (1981) Moskva
- Andrei Kokorev (1962)
- Pavel Kokorev (1985)
- Olga Kokoreva (1963)
- Lyudmila Kokorich (1981)
- Natalia Kudryashova (1957) Peterburi
- Pavel Kuleshov (1970) Moskva
- Victoria Kuleshova (1976) Moskva
- Nikolai Kulikov (1991)
- Irina Kulikova (1973)
- Svetlana Kulikova (1967) Moskva
- Sergey Kurbatov (1967) Engels, Saratovi oblast
- Olga Kurbatova (1966) Engels, Saratovi oblast
- Maria Kuzminova (1979) Moskva
- Maxim Lalakin (1979)
- Sergey Lalakin[13] (1956)
- Anna Lalakina (1981)
- Valentina Lalakina (1957)
- Igor Liashchenko (1972) Peterburi
- Ruslan Maksimenko (1968) Moskva
- Ruslana Maksimenko (1971) Moskva
- Vadim Mamchur (1966)
- Alexander Mashin (1963)
- Nadzeya Matveyonak (1964) Borovljanõ küla, Minski rajoon
- Andrey Minko (1975) Moskva
- Sergey Minko (1970) Moskva
- Uliana Minko (1970) Moskva
- Yulia Minko (1977) Moskva
- Elman Mirzoev (1964) Moskva
- Igor Molchanov (1949)
- Liudmila Molchanova (1948)
- Alexey Morozov (1977) Moskva
- Dmitry Morozov (1975) Peterburi
- Irina Morozova (1979) Moskva
- Evgeny Mulyukov (1967)
- Anastasia Myskina (1981) Himki
- Galina Myskina (1959)
- Sergey Novitskiy (1949)
- Gleb Ognyannikov (1972) Peterburi
- Ekaterina Okhlopkova (1972) Moskva
- Denis Pavlov (1971) Vladivostok
- Dmitry Perminov (1981)
- Alexander Petrov (1982)
- Vladimir Pisarev (1968) Moskva
- Anatolii Pogrebniak (1957)
- Liudmyla Pogrebniak (1958)
- Sergey Pokazanyev (1971) Jekaterinburg
- Grigory Polkachev (1973) Moskva
- Natalia Polkacheva (1975) Moskva
- Evgeny Predein (1969) Moskva
- Victor Predein (1992) Moskva
- Victoria Predeina (1970) Moskva
- Maria Protasova (1987)
- Mikhail Puchkov (1968)
- Igor Reshetnikov (1969) Peterburi
- Tatiana Reshetnikova (1976) Peterburi
- Olga Revyakina (1969)
- Evgeny Ryzhikov (1982)
- Mstislav Samsonov (1967) Venemaa
- Elena Savchuk (1978) Peterburi
- Vladimir Savchuk (1973) Peterburi
- Yulia Semenova (1974) Peterburi
- Victor Shaposhnikov (1968) Moskva
- Evgeny Sharovarin (1967) Jekaterinburg
- Marina Shatrovskaya (1971) Peterburi
- Vitalii Shatrovskii (1991) Peterburi
- Andrey Shatrovskiy (1969) Peterburi
- Aristakos Shaynyan (1956)
- Larisa Shumova (1979) Peterburi
- Olga Shurmina (1978)
- Igor Sinikov (1970)
- Natalia Sinikova (1970)
- Igor Sitnikov (1969) Moskva
- Olga Smirnova (1971) Moskva
- Pavel Smotrin (1979)
- Valeriya Sokolovskaya (1975) Venemaa
- Andrey Sosna (1971)
- Alexey Strunilin (1970) Moskva
- Elizaveta Strunilina (1970) Moskva
- Timofey Sukonkin[14] (1972) Peterburi
- Valery Suraev (1960) Moskva
- Vera Zernova (1967)
- Olga Zheltova (1972) Moskva
- Eduard Zubavichus (1967) Peterburi
- Inna Zubavichus (1979) Peterburi
- Alexander Tkachev (1965) Jekaterinburg
- Marina Tsodykovskaya (1974) Moskva
- Anatoly Valetov (1979) Moskva
- Galina Valetova (1980) Moskva
- Anastasia Vasilieva (1991) Moskva
- Natalia Vasilieva (1968) Moskva
- Eduard Vasilyev (1969) Moskva
- Igor Vdovin (1971)
- Alexander Veligodskiy (1968) Moskva
- Tatiana Veremeeva (1954)
- Polina Volchek (1974)
- Igor Vygovskiy (1966) Peterburi
- Viktoryia Yafremava (1973) Minsk[15]
Viited
muuda- ↑ "ÄP: Eetikakoodeksi loomist takistab tahte puudumine" Äripäev, 28. veebruar 2012
- ↑ "Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube" ERR, 30. november 2011
- ↑ "IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene raha" Eesti Ekspress, 1. detsember 2011
- ↑ "79 IRLi liiget nõuavad Vaheri ja Partsi tagasiastumist" Delfi, 4. detsember 2011
- ↑ Aivar Hundimägi: "IRLi 79 liiget nõuavad tagasiastumist" Äripäev, 4. detsember 2011
- ↑ Jüri Mõis: IRLi elamislubade skandaal töötab Reformierakonna huvides Delfi, 1. detsember 2011
- ↑ Vahur Koorits: "Siim Kabrits: mina pole elamislubade äriga seotud" Delfi, 2. detsember 2011
- ↑ 8,0 8,1 Merike Teder: "Kabrits müüs oma osaluse skandaalses vanalinna majas" Postimees, 7. veebruar 2012
- ↑ Komisjoni raport: elamislube vahendas Stelmach. Postimees. 29.05.2012
- ↑ "Kapo lõpetas elamislubade uurimise: ükski 136st Kooli tänavale registreeritud ärimehest ei esitanud valeandmeid" Delfi, 5. juuni 2013
- ↑ Tujurikkuja 2011
- ↑ IRLi meestega ajas äri Venemaal 300 miljoni euro kadumise asjus tagaotsitav pankur, Eesti Ekspress, 8. detsember 2011
- ↑ Mis mees on Sergei Lalakin, kelle perele Raudne ja Co andsid Eesti elamisloa, delfi.ee, 05.12.2011
- ↑ "Pealtnägija": politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest, err.ee, 20.11.2019
- ↑ Kuidas kõik algas: IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene raha, 15. mai 2012
Välislingid
muuda- "Raudne: minul pole mingit pistmist Eesti elamislubade ega Schengeni viisade vormistamisega" Delfi, 2. detsember 2011
- "Kuidas kõik algas: IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene raha" Eesti Ekspress, 15. mai 2012
- "Elamislubade skandaali peetakse viimaste aastate ohtlikemaks" ERR, 3. aprill 2013