Eesti samblikud

Eesti samblike ja samblikel parasiidi või saprotroofina kasvavate seente nimekiri sisaldab kokku 1146 taksonit (seisuga november 2011)[1], sh 1132 liiki ja 13 liigisisest ühikut; neist 926 liiki (+ 13 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 176 liiki (+ 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 30 liiki on saprotroofsed. Kõigist loetletud taksonitest on 39 liigi esinemine Eestis kaheldav, kuna nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 60 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud peale 1950. aastat

Üle poole samblikuliikide koguarvust moodustavad pisisamblikud. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke. Lisaks pisisamblikele on Eestis umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni.[2]

Eestis on praegu kaitse all 51 samblikuliiki, mis moodustab ligikaudu 5% kõigist Eesti samblikest. Esimesse kaitsekategooriasse kuulub ainult üks liik – harilik tundrasamblik. Teise kaitsekategooriasse kuulub 32 samblikuliiki ja kolmandasse kaitsekategooriasse 18 samblikuliiki.[3][4]

Eesti samblike elupaigad

muuda

1/3 Eesti samblikest leidub saartel. Eesti on kaetud ligi 50% ulatuses metsaga ning seetõttu leiab peaaegu poole liheeniseerunud samblike liigi metsadest. Metsad on võrreldes rannikualadega palju rahulikumad ja paljud metsas kasvavad samblikud soosivad tasakaalustatud valgust ja niiskusrežiimi. Epifüütide esinemine sõltub siiski peremeespuust, tema koore keemilistest ja füüsikalistest omadustest. Metsatööstus ja õhusaastus on peamised antropogeensed tegurid, mis tõsiselt mõjutavad metsas kasvavate samblike liigirikkust.[5] 2003. aastal tehtud uurimusest Eesti epifüütide ja epiksüülide mitmekesisusest Eesti metsades selgub, et kõige rohkem erinevaid samblikuliike kasvab haabadel. Haavale järgnesid arukask, hall lepp, kuusk ja mänd. Saarel, tammel, vahtral ja pärnal kasvas vähem samblikuliike. Okstelt leiti kõige rohkem samblikuliike haavalt ja kuuselt. Surnud tüvedelt männilt ja kuuselt. 76 liiki oli spetsialiseerunud peremeespuudel.[6]

Samblikuperekonnad Eestis

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti samblike süstemaatiline nimestik

Järgnevas loendis on toodud Eesti samblikuperekondade nimestik (ladinakeelsed nimetused koos autorinime lühenditega), kehtivad eestikeelsed perekonnanimed ning Eestis leitud liikide arv perekonnas.[7][8] Eestikeelne teaduslik nimetus on olemas enamikul suursamblike perekondadel, s.o. eelkõige nendel, mida on võimalik ilma mikroskoobita eristada.

Liigirikkaimad perekonnad Eestis on porosamblik (Cladonia) 54 liigiga, liudsamblik (Lecanora Ach.) 51 liigiga ja kuldsamblik (Caloplaca Th.Fr.) 40 liigiga.[9][2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti samblikud ja samblikel kasvavad seened
  2. 2,0 2,1 T.Randlane, A.Saag. Eesti pisisamblikud, lk 8–12. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
  3. https://www.riigiteataja.ee/akt/760301?leiaKehtiv
  4. https://www.riigiteataja.ee/akt/13360720?leiaKehtiv
  5. I.Jüriado. Diversity of lichen species in Estonia: influence of regional and local factors. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
  6. http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/epphytic_2003.pdf
  7. Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2008. Lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia. – http://www.ut.ee/ial5/lich/e_liigid/samblik_e_2008.html. Viimane uuendus: 19. dets. 2008.
  8. Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2015. Lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia. Ver. December 31, 2015 – http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/est/home.php
  9. H.Trass, T.Randlane. Eesti suursamblikud, lk 13–32. Greif, 1994.

Kirjandus

muuda
  • Randlane, Tiina; Saag, Andres 1999. Second checklist of lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 35: 1–132.
  • Randlane, Tiina; Saag, Andres (koost.) 2004. Eesti pisisamblikud. (Teksti autorid Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Eva Nilson jt.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-916-4
  • Trass, Hans; Randlane, Tiina 1994. Eesti suursamblikud. (Triin Aimla 200 mustvalget joonistust; saatesõna kirjutanud Viktor Masing. Tartu.
  • "Eesti puudel kasvavad suursamblikud" (2011).
  • "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015).
  • "Eesti maapinna suursamblikud" (2019).