Ava peamenüü

Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik

Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik loetleb Eesttis elavad kiililised. Nimestik tugineb raamatule "Eesti NSV kiilid" (Tartu 1957), järgides seal kasutatud süsteemi. Nimestikule on lisatud mainitud raamatu ilmumise järel Eestist avastatud uued liigid ning osa eestikeelseid nimesid (Remm 1970). Nimestik on täpsustatud Martin jt. (2008) ja Martin (2013) järgi.

Eestis on 2019. aasta juuli lõpu seisuga leitud 62 liiki kiile.[1][2][3][4][5]

Sisukord

Selts: kiililised (Odonata)Redigeeri

Alamselts: taolistiivalised (Zygoptera)Redigeeri

Sugukond: vesineitsiklased (Agrionidae e. Calopterygidae)Redigeeri

Sugukond: kõrsiklased (Lestidae)Redigeeri

Sugukond: liidriklased (Coenagrionidae e. Agrionidae)Redigeeri

Alamselts: eristiivalised (Anisoptera)Redigeeri

Sugukond: vesihobulased (Gomphidae)Redigeeri

Sugukond: tondihobulased (Aeshnidae)Redigeeri

Sugukond: vöötkiillased (Cordulegasteridae)Redigeeri

  • Vöötkiil (Cordulegaster annulatus e. C. boltonii)

Sugukond: hiilgekiillased (Corduliidae)Redigeeri

Sugukond: vesikiillased (Libellulidae)Redigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tõnu Kann: "Pärnumaal avastati veel üks uus putukaliik" Pärnu Postimees, 29. juuli 2009
  2. Martin, Mati 2013. Eesti kiilide määraja. Tallinn: Keskkonnaamet.
  3. Pärnumaalt on leitud Eestile uus kiililiik. Eesti Loodus 11: 8 (2017).
  4. Eestis avastati uus kiililiik. Novaator, september 2018.
  5. Suur sinikiil Eestis. Novaator, juuli 2019.
  6. Mati Martin: "Külmakartmatu lõunatulnukas" Eesti Loodus, 2009, 1

KirjandusRedigeeri