Eesti gaasi ülekandevõrk

Eesti Vabariigis asuv gaasi ülekandevõrk koosneb 977 kilomeetrisest gaasitorustikust, 36 gaasijaotusjaamast ja 3 gaasimõõtejaamast. Alates 2015. aasta jaanuarist kontrollib gaasi ülekandevõrku Elering,kes sisenes tehinguga nafta- ja maagaasitööstuse sfääri.

Eestis reguleerivad gaasi importi, eksporti, ülekannet ja ohutusele vastamise nõudeid maagaasiseadus ja küttegaasi ohutuse seadus.

Ülekande võrgu töö muuda

Ülekandevõrku siseneva gaasi koguse mõõtmine ja kvaliteedi määramine toimub gaasimõõtejaamades.

Gaasijaotusjaamades toimub ülekandevõrgust jaotusvõrkudesse väljuva gaasi rõhu alandamine, gaasi mõõtmine ja lõhnastamine ning klientidega kokku lepitud tarbimisrežiimi tagamine.

Gaasi liikumiseks kahe erineva punkti vahel on vajalik tagada punktide vaheline rõhuerinevus. Rõhuerinevuse eest vastutab kompressorjaam, kus gaasi kokkusurumise tagajärjel tõuseb selle rõhk. 2019. aasta seisuga puudub Eestil oma kompressorjaam. Eesti gaasisüsteemi jaoks vajalik rõhk saadakse läbi Venemaa ülekandesüsteemis asuvate kompressorjaamade või Lätis asuva Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla.