Eesti Vabakehakultuuri Ühing
Eesti Vabakehakultuuri Ühing oli Eesti nudistide organisatsioon 1930. aastail.
23. juunil 1932 otsustas Erich Differt koos Aleksander Rummeli ja Alfred Riigiga asutada Eesti Vabakehakultuuri Ühingu ja esitas selle põhikirja 29. juulil samal aastal Kohtu- ja siseministrile kinnitamiseks. Põhikirja järgi oli ühingu eesmärgiks vabakehakultuuri põhimõtete laiendamine sõnas, kirjas ja pildi teel ning selle idee arendamise soodustamine[1]. Vabakehakultuuri all mõisteti põhikirjas mõlemast soost igasuguses vanaduses isikute ühist koosviibimist ilma igasuguse riietuseta võimlemise-, suplemise-, seltskondlikkude mängude ja muul alal[2]. Minister Ado Anderkopp seda ei kinnitanud moraalsetel põhjustel, kuna leidis põhikirja olevat vastuolus üldise moraaliga ning heakorra ja julgeoleku seaduse § 325-ga, mis kohustas politseid laiali ajama sugukõlvatuid koosolekuid.
Pärast kaebust kohtule otsustas Riigikohus 1. novembril 1932 tühistada Kohtu- ja siseministri otsuse ja Eesti Vabakehakultuuri Ühing registreerida.
1933. aastal rentis ühing Kakumäe poolsaarel Oti talu mereranna ja suvila. Ühing korraldas regulaarseid supelhommikuid ja vestlusõhtuid[3].
Asutajaliikmeid oli 18; abielupaare võeti liikmeks koos või ühingust eemalejääva abielupoole kirjaliku tõendi alusel, et tal pole midagi oma abikaasa ühingusse astumise vastu[4]. 1934. aastal oli ühingul 55 liiget. 27. juulil 1934 tegi Haridus- ja sotsiaalminister Nikolai Kann Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühing sulgeda, kuid selleks ei leitud seaduslikku alust. Ühingu tegevuse keelamiseks töötati Siseministeeriumis välja seaduseelnõu, mis oleks maksma pandud dekreedina[5].
Pärast uue Ühingute ja nende liitude seaduse jõustumist 1938. aastal oleks ühing pidanud teatama Tallinna-Harju prefektile juhatuse koosseisu ja asukoha, mida ei tehtud. Seetõttu otsustas prefekt 31. mail 1939 ühingu tegevuse peatada kuni 1. septembrini 1939. Siseministri resolutsiooniga 15. novembrist 1939 ühing suleti ja likvideeriti 21. augustil 1940.
Tegelikult oli ühing oma tegevuse lõpetanud juba 1935. või 1937. aastal vähese liikmete arvu pärast.
Nudistlik tegevus Eestis vaibus aastakümneteks, kuid rahva seas elasid edasi legendid Eesti nudismi pioneerist Erich Differtist ja tema asutatud alastikultuuri ühingust. Tema ideed olid okupatsiooni ajal võitluses nudismi ideede eest suureks toeks.[6]
Viited muuda
- ↑ Alastikultuurist ei saa asja. Rahvaleht, 6. september 1932, nr. 105, lk. 1.
- ↑ Seadus ei luba alastikultuuri. Sõnumed. 5. september 1932, nr. 202, lk. 1.
- ↑ Mis teevad vabakehakultuurlased? Rahvaleht, 21. november 1933, nr. 106, lk. 1.
- ↑ Mida teeb V-K-K? Rahvaleht, 18. märts 1933, nr. 33, lk. 5.
- ↑ Lõpp alastikultuurile. Esmaspäev, 5. august 1934, nr. 32, lk. 2
- ↑ "Olev Meremaa artikkel". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 20. juunil 2012.
Kirjandus muuda
- 3 tundi "Eedeni aias". Rahvaleht, 7. märts 1933, nr. 28, lk. 4.