Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia

Mitte segi ajada Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiaga

Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia on üks kaheksast Eesti Kultuurkapitali välja antavast Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kehakultuuri ja spordi valdkonna tegelastele.[1]

Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital teeb iga kalendriaasta lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku ühe Eesti Kultuurkapitali aastapreemiat vääriva spordiinimese või -sündmuse autasustamiseks. Kultuurkapitali aastapreemia ja elutööpreemia kehakultuurj ja spordi valdkonnas antakse üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate galal aasta alguses.[1][2]

Kehakultuuri ja spordi aastapreemia laureaadid muuda

  • 1996: Aleksander Tšikin (Eesti spordielu arendamine)
  • 1997: Arnold Green (pikaajaline tänuväärne tegevus eesti spordi ja kultuuri arendamisel)
  • 1998: Toomas Uba (väljapaistvad saavutused spordi propageerimisel noorte hulgas ja meisterlik spordimeedia võimaluste laiendamine)
  • 1999: Rein Kirsipuu (aluse rajamine jalgrattaspordi tänasele edule)
  • 2000: Enn Tasalain (Jõulumäe Tervisekeskuse rajamine ja arendamine)
  • 2001: Elgur Palta, Henn Saarmann, Erlend Teemägi (monumentaalne teatmeteos "Eesti spordi biograafiline leksikon")
  • 2002: Martin Kutman (Eesti Spordimuuseumi vaimne ema selle loomisest alates, peavarahoidjana alusepanija mõtestatud ja süsteemsele tegevusele muuseumi kogude kujundamises)
  • 2003: Aime Pärnakivi (Eesti Spordimuuseumi vaimne ema selle loomisest alates, peavarahoidjana alusepanija mõtestatud ja süsteemsele tegevusele muuseumi kogude kujundamises)
  • 2004: Ants Teder (kergejõustiku võistlussarja "TV 10 olümpiastarti" loomise ja selle järjepidevuse kandmise eest läbi nelja aastakümne)
  • 2005: Jaan Tults (panus Eesti sõudmisesse)
  • 2006: Mihkel Zilmer (pühendunud töö eest Eesti tippsportlaste sportliku võimekuse tõstmisel)
  • 2007: Alar Arukuusk (pikaajalise tulemusliku töö eest rahvusvaheliste suusavõistluste korraldamisel ning Tehvandi Spordikeskuse väljaarendamisel)
  • 2008: Raul Rebane (olümpiavõitja Gerd Kanteri taustajõudude pikaajalise tulemusliku juhtimise eest)
  • 2009: Mart Poom (eeskujuliku sportlaskarjääri ning Eesti tutvustamise eest maailmas)
  • 2010: Anna Levandi (Eesti iluuisutamise edendaja ning Euroopasse viija)
  • 2011: Tarmo Rüütli (Eesti jalgpallikoondise peatreener – edukas esinemine EM valikturniiril, koondise läbi aegade kõrgeim)
  • 2012: Üllar Põvvat (pikaajalise tulemusliku töö eest veemotospordi arendamisel ning suurepäraste tulemuste eest 2012. aastal)
  • 2013: Rein Haljand (Eesti ja Euroopa ujumiselu suunanud emeriitprofessor on pidanud loenguid enam kui sajas riigis ja andnud välja hindamatut õppematerjali)
  • 2014: Madis Pettai (koolispordi edendamise ja rahvusvaheliste võistluste suurepärase korraldamise eest)
  • 2015: Eldur Annus (spordimeditsiini teerajaja, kes on keerulistel hetkedel aidanud olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Erki Noolt, maailmameister Andrus Värnikut, tippkorvpallur Aivar Kuusmaad, aga ka sadu ja sadu tavainimesi)
  • 2016: Muza Lepik (spordimeditsiini kuldvara)
  • 2017: Aavo Aunroos (Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht)
  • 2018: Arvet Tetsmann (teenekas purjetaja, purjekakonstruktor ja sporditegelane, Eesti purjetamise kuldvara ja traditsioonide hoidja)
  • 2019: Malle Englas (spordivaldkonna taustajõud ja tugiisik)
  • 2020: Tanel Leok (Estonian Express – Eesti edukaim krossisõitja, kes karjääri jooksul osales 530 MM-etapil, saades kolm etapivõitu, ja võistles rekordilised 19 korda meeskondlikel maailmameistrivõistlustel. Tänu tema innustusele on Eestis kasvanud uus põlvkond noori krossisõitjaid.)
  • 2021: Merike Rõtova (teenekas maletaja, maleajakirjanik ja -treener, kelle panus Eesti malesse ja maleajaloo talletamisse on olnud erakordne, elukestev, põlvkondadepikkune perekondlik traditsioon. Ta on meistersportlane ja rahvusvaheline suurmeister kirimales, kahekordne veteranide MM-hõbe, kes on koostanud mitmeid maleteemalisi teoseid.)
  • 2022: Ants Nurmekivi (staažikas sporditeadlane, töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas alates 1974. aastast ning avaldanud uurimusi kesk- ja pikamaajooksu treeningumetoodika, treeninguvahendite toime hindamise ning treeningu teooria ja metodoloogia valdkonnast. Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning akadeemilise teadusnõukogu sekretär ja tippspordiuuringute toimkonna liige. Tegelenud pikka aega treenerite koolitamisega ning on olnud tunnustatud teaduskonsultant mitme spordiala rahvusvõistkondade liikmetele.)

Vaata ka muuda

Viited muuda