Eesti Karismaatiline Osaduskirik

EKOK Põlva Püha Peetri Kogudus

Põlva Püha Peetri Kogudus kuulub Eesti Karismaatilisse Osaduskirikusse, mille lühend on EKOK (inglise keeles Estonian Charismatic Church of Fellowship). Koguduse eesmärgiks on kuulutada evangeeliumi kõigile inimestele. Evangeeliumi Jeesusest Kristusest kuulutatakse erinevate jumalateenistuste kaudu, millest peamine on armulauajumalateenistus. Koguduse usuelu väljendub liturgilise jumalateenistuse, sakramentaalse usukäsitluse ja karismaatilise liikumise kogemuste omavahelises põimumises.

Põlva Püha Peetri kogudus tahab ühendada erinevaid kristlikke vagadustraditsioone, milleks on liturgiline jumalateenistus, evangeelne Jumala Sõna kuulutamine ja Püha Vaimu töö ning andide (karismade) kasutamine. Kogudus koondab erineva spirituaalsusega usklikke, kellele on oluline Pühakirja mõistmine kaasaja kontekstis ja vaimulik elu oma mitmekesisuses. Samas on kirik avatud kõigile inimestele.

Kiriku ajalugu

Kirikuhoonele pandi nurgakivi 18. aprillil 1993. Esimene jumalateenistus poolelioleva hoone keldris toimus 24. juunil 1994. 15. jaanuaril 1995 nimetati ehitusjärgus olev kogudusehoone Põlva Püha Peetri kirikuks. Samal aastal peeti juba nelipüha jumalateenistust kirikuseinte vahel.

Kirikusaal ja -hoone avati 1. septembril 1996. 2001. aastal ehitati juurde üks külglööv ning valmis saali pikendus. 2003. aastal valmis kiriku külge ehitatud kellatorn. Olemasoleva kiriku juurde ehitati kõrvalhoone, mis esialgse plaani kohaselt pidi saama kloostri hooneks. Ehitusjärgus hoone on koguduse võimaluste ja plaanide muutumise tõttu nimetatud palvekeskuseks (AD 2017).

Kiriku ja koguduse rajajaks oli Benjamin Georg Lillemäe (18. aprill 1953 – 25. detsember 2023), kes oli EKOK patriarh. Põlva Püha Peetri koguduse tööd juhatab preester Leevi Lillemäe (sündinud 1. juunil 1976), kes alates 2020. aasta 6. maist töötab ka ERR-i Võru- ja Põlvamaa korrespondendina.

Õpetus ja sakramendid

Põlva Püha Peetri koguduse õpetuslikud ja liturgilised põhialused tuginevad Piiblile. Vana ja Uut Testamenti tunnistatakse kui lõplikku autoriteeti kõikides usu- ja kirikuelu küsimustes. Lisaks Pühakirjale tunnistab kogudus usualustena Kiriku ajaloolises traditsioonis kujunenud kolme usutunnistust: Apostlikku usutunnistust, Nikaia usutunnistust ja Püha Athanasiuse usutunnistust.

Põlva Püha Peetri kogudus tunnistab kahte evangeeliumi sakramenti: ristimist ja armulauda. Lisaks neile kahele tunnistab kogudus veel viit sakramenti: konfirmatsioon (leer), abielu, õliga võidmine/tervistusteenistus, piht, ordinatsioon. Armulauaga jumalateenistust pühitsetakse igal pühapäeval. Kogudus usub Kristuse tõelisse kohalolusse armulauatalituses. Armulaud on avatud kõigile kristlastele olenemata konfessionaalsest kuulumisest. Samas eeldatakse, et armulauale tulija usub Jeesusesse Kristusesse kui päästjasse ja lunastajasse. Koguduses ristitakse nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Traditsiooniline ja enamlevinud ristimise läbiviimise kord on veega piserdamine, kuid viiakse läbi ka vee alla kastmisega ristimist. Põlva Püha Peetri kogudus tunnistab teiste kristlike kirikute ristimist, mis on teostatud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.

Jumalateenistused

Jumalateenistused toimuvad kaks korda nädalas: pühapäeval kell 11 ja kolmapäeval kell 10. Lisaks korraldatakse kirikus ristimisi, leeritunde, laulatusi, vaimulikke kontserte, palvusi ja matusetalitusi. Põlva Püha Peetri kogudus teeb koostööd teiste kristlike kirikutega, seda eriti oikumeeniliste jumalateenistuste kaudu ning omab sõprussuhteid teiste religioossete organisatsioonidega. EKOK Põlva Püha Peetri kogudus asub Põlvas Pärna tn 5.

Allikad

• Eesmaa, A. (2011). Eesti Karismaatiline Osaduskirik. Bakalaureusetöö: Tartu Ülikool
• Eesmaa, A. (2008). Uued usu/vaimsed grupid Eestis. Välitöö: Tartu Ülikooli Avatud Ülikool
• Lillemäe, B. (2006). EKOK kujunemine ja ajalugu. Käsikiri. Põlva
• EKOK põhikiri
• Konsulteeritud Leevi Lillemäega