Eeslisand

Eeslisand on nimisõnafraasi põhja ees paiknev lisand.

Eesti keel

Eeslisand võib lauses olla

• nimisõna,
• nimisõnafraas,
• nimisõna moodi toimiv muu sõnaliigi sõna või fraas

Eeslisandi vormitüübid

Eeslisand jaguneb kolmeks vormitüübiks: markeerimata, genitiivne ning elatiivne lisand. Kõik kolm võivad olla kas piiritlevad või täpsustavad.

Vormilt markeerimata eeslisand

Vormilt markeerimata eeslisandi põhjaks on tavaliselt nimi, harvemini muu substantiiv. Lisand on mõistemahult põhjast laiem, tavaliselt

a) täpsustav, vaid esiletõstu korral

härra direktor, professor Ariste, kunstivool ekspressionism

b) piiritlev

Banketil pidas kõne arhitekt Ohlak, mitte samanimeline viiuldaja.

Genitiivne eeslisand

Genitiivne eeslisand on mõistemahult põhjast kitsam, harilikult nimi, harvemini mõni muu substantiiv ning on alati piiritlev. Kuna selline lisand langeb vormilt kokku genitiivatribuudiga, vormistatakse ta vajaduse korral kokku.

direktorihärra, Juhani-onu, Narva linn

Elatiivne eeslisand

Elatiivsel eeslisandil puuduvad mahupiirangud põhja suhtes, Tavaliselt on nii lisandi põhi kui ka lisand ise mittenimi. Sugulussõna laiendina võib lisand olla ka nimi. Lisand on üldiselt täpsustav, esiletõstu korral ka piiritlev.

professorist vend, naabrist abiline, kunstnikust abikaasa

Liigisõna eeslisandina

Liigisõna eeslisandina laiendab nime või nimetaolist väljendit, nt pealkirja, tsitaati, tähte, sümbolit jms.

• Olendi- ja kohanime laiendav liigisõna eeslisandina ühildub harilikult nimega:

õige oleks öelda Elan suvepealinnas Pärnus, väär Elan suvepealinnas Pärnu

1. Kui ainsuslik ühesõnaline olendit (NB! mitte aga kohta) märkiv eeslisand pole sisuliselt esile tõstetud, siis jääb see nimetavasse käändesse

Andke proua Metsale sussid. Rääkisin professor Martin Ehalaga. Võtsime kõuts Tooma loomade varjupaigast.

Aga: Külastasime saareriik Bahamat

2. Kui lisandil puudub üks eelnevatest omadustest, siis ta ühildub nimega. See toimub siis, kui

• lisand on mitmuses

Õdedest Olsenitest on palju räägitud, võrdle: Vend Siimust on vähem räägitud

• lisandil on täiend

Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua tänukõne, võrdle: Rektor Rein Raua tänukõne

• • Kui kõnetlussõnana toimiva lisandi ees olev täiend laiendab kogu järgnevat nimisõnaühendit, mitte ainult lisandit, siis jääb lisand ühildumata:

Täname lugupeetud proua Lindgreni.

• • Kui täiend laiendab lisandit ennast, siis viimane ühildub oma põhjaga:

Me kõik peame lugu juba surnud kirjanikust Astrid Lindgrenist

• lisand kuulub rindühendisse

õige oleks ta on sündinud tuntud ärimehe ja poliitiku Andres Järve pojana, vale ta on sündinud tuntud ärimees ja poliitik Andres Järve pojana

• lisand omab sisuliselt tähtsat rolli ja seda tahetakse rõhutada

Ma pean silmas näitlejat Oravat, mitte muusikut Oravat, võrdle: Näitleja Oravat me enam laval ei näe

• lisand on ne-liiteline

Auhinna sai inglane John Green

• Muudes nimesid ja nimetaolisi väljendeid sisaldavates ühendites muutub ainult üks – liigisõna või nimi.

• Toodete ja ürituste nimede, samuti pealkirjade ja tsitaatide puhul muutub ainult liigisõna

šokolaadi Geisha, paati Lendav Hollandlane, matkavõistlust "Tunne oma kodumaad"

Lisandi puudumisel on nime käänamine lubatud. Kui nimi või pealkiri käänamist ei võimalda, tuleb tingimata kasutada liigisõna lisandina:

peategelased näidendis "Kahekesi kiigel".

Koma kasutamine mitme eeslisandi puhul

• Kaks või enam kõrvutist lisandit on enamasti samaväärsed ja eraldatakse koma või sidesõnaga. Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu. Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. Ta ajas juttu oma vanade sõpradega, šerifiabide Jenkinsi ja Greene’iga.
• Muudest lisanditest ei eraldata komaga olendit märkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei ühildu oma põhisõnaga, vaid jäävad nimetavasse käändesse. "Aktuaalses kaameras" intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Joosep Metslangi; haigla peaarstil meditsiinidoktor Jüri Jõel.

Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina

• Nime kasutatakse eeslisandina harilikult omastavas käändes: Riia maantee, Ülikooli kohvik, Nivea kreem, Riigivapi orden, Pimedate Ööde filmifestival.

Nime omastava või nimetava käände üle aitab otsustada küsimus kelle? mille? – kui nime kohta saab küsida kelle? mille?, käitub see tavalise täiendina või täiendi moodi ja on omastavas käändes: Mihkli Liinid, Canoni kaamera; võõrnime algkuju näidatakse vajadusel ülakoma abil: Canon'i kaamera. Nimetavas käändes nimi eeslisandina on väär: Mihkel, p.o Mihkli Liinid, Canon, p.o Canoni kaamera. Kõnekeeles kasutatakse omastavas käändes eeslisandina ka isikunime: Taavi-onu.

• Mõningaid nimetaolisi elemente, eelkõige tsitaatsõnu ja tähtsümboleid kasutatakse eeslisandina nimetavas käändes ja need ühendatakse järgneva sõnaga sidekriipsu abil: a-täht. Liitsõnu moodustatakse erandjuhul ka nimedest: Canon-kaamera.

Välislingid

• Lisand
• Järellisand

Kirjandus

Eesti keele käsiraamat veebis.[1]

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 580