Eduard Rammulus

Eduard Rammulus (7. märts 1889 Rasina, Tartumaa – 3. september 1947 Južkuzbasslag, Kemerovo oblast, Venemaa) oli eesti ettevõtja, ühiskonnategelane ja vabadussõja veteran.[1] [2]

Õppis Rasina vallakoolis ja Võnnu kihelkonnakoolis, seejärel piimandust Tartus ja Kuramaal. Võttis osa Esimesest maailmasõjast ja kaitseliitlasena vabadussõjast.[1] [3]

Tegutses juustutööstuse organiseerijana, asutades 1918. aastal juustutööstuse Triigi ja Varangu mõisas.[3]

1919. aastal avas Rakveres koloniaalkaupluse (Tallinna tänav 39[4]) ja hiljem ka veinikaupluse.[1]

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Oli Kaubandus-Tööstuskoja liige (valiti liikmeks 1929 ja 1937). Tegutses kaitseliidus ja tuletõrjes alates 1927. aastast.[1]

Oli üks Rakvere Eesti Kaupmeeste Ühingu asutajaliikmeid ja selle esimees alates ühingu asutamisest 1929. aastal.[1]

1936. aastast oli Rammulus Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu juhatuse liige. 1937. aastast oli ta Eesti Majanduskeskuse nõukogu liige. Samast aastast oli ta ka Rakvere linna vabatahtliku tuletõrjeühingu kompaniipealik, juhatuse liige ja abiesimees.[1]

1939. aastal kandideeris Rakvere linnavolikokku, kuid ei osutunud 465 häälega valituks (jäi neljandana volikogust välja).[5]

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Eduard Rammuluse 50 a. sünnipäev ja 20 a. äritegevuse juubel.". 2.03.1939. Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated. Vaadatud 13.09.2018.
  2. Liive, Lelo. "Eduard Rammulus ← Rammolüüs". 6.08.2018. Geni. Vaadatud 13.09.2018.
  3. 3,0 3,1 "Ed. Rammulus 50-aastane". 7.03.1939. Postimees (1886–1944). Vaadatud 13.09.2018.
  4. "Eduard Rammulus'e". 27.03.1932. Uus Eesti : kaupmeeste ja töösturite häälekandja. Vaadatud 14.09.2018.
  5. "Rakveres hääletas 54,1 protsenti". (nr 121). 18.10.1939. Virumaa Teataja (1925-1940). Vaadatud 14.09.2018.

VälislingidRedigeeri