Eduard Friedrich Lossius

Eduard Friedrich Lossius (24. august/5. september 1811 Võru – 17. märts/29. märts 1870 Võru) oli Eesti vaimulik.

Ta õppis aastatel 18251827 Töttelstädtis (praegu Erfurdi linnaosa, Tüüringi liidumaal Saksamaal), aastatel 18271830 õppis ta Gothas gümnaasiumis. Aastatel 18301833 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust. Ordineeriti 13. detsembril/25. detsembril 1836 õpetajaks.

Oli aastatel 18361837 Torma Maarja koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 18371852 oli ta (introdutseeriti 5. oktoobril/17. oktoobril 1837) Kodavere Mihkli koguduse õpetaja. Aastatel 18521869 oli ta (introdutseeriti 6. jaanuaril/18. jaanuaril 1852) Võru Katariina koguduse õpetaja. Jäi 25. septembril/7. oktoobril emerituuri[1].

Ta on Johann Georg Schwartzi õpikusarja "Koli-ramat" kolmanda jao õpiku "Öppetus Jummala lomadest, mis Ma peäl on" (Tartu 1853) autor.[2]

Isiklikku muuda

Tema äi Anton Georg Bosse oli Dikli ja Rubene koguduste õpetaja. Tema poeg Johannes Valentin Lossius oli Tartu Ülikooli Raamatukogus ja ÕES-i raamatukogus raamatukoguhoidja, tegeldes käsikirjaliste materjalide korraldamise ja avaldamisega ja Christian Kelchi kroonika trükivalmis seadmisega.

Viited muuda

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  2. Albert Ivask. Võru. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 56–57

Välislingid muuda