Eda Kalmre

eesti folklorist

Eda Kalmre (sündinud 12. septembril 1958) on eesti folklorist, tänapäeva folkloori uurija ja populariseerija.

Kalmre õppis aastatel 1964–1971 Sillaotsa 8-klassilises koolis, 1971–1973 Tartu 7. Keskkooli ajalooklassis ning 1973–1984 Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas.[1] 2000. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistritöö "Tänapäevaste eesti muistendite temaatika, geneesi ja leviku tunnusjooni" ja 2007. aastal doktoritöö "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest".[2]

Töö Eesti Kirjandusmuuseumis

muuda

Eda Kalmre on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud alates 1978. aastast. Ta on alates 2007. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma juht.[1]

Aastatel 1984–2007 oli ta Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, sh aastatel 1991–2007 kogumistöö juhendaja. Tema eestvedamisel taastati 1994. aastal Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemia. Ta on juhendanud üliõpilaste arhiivipraktikat, organiseerinud ja läbi viinud rahvaluule kogumise võistlusi, osalenud välitöödel paljudes Eesti kihelkondades, korraldanud pärimuse kogumist Sõrve poolsaarel jm. Peale selle on ta aastaid kogunud ja salvestanud tänapäeva pärimust, tudengifolkloori, mälestusi Tartu sõjajärgsest ajast jpm. Ta on arhiivi albumite kogu hea tundja, koostanud näituse rahvaluulearhiivi albumite kogudest ja Sõrve materjalidest arhiivis, pidanud loenguid ja kirjutanud populaarseid raamatuid ning entsüklopeediaartikleid tänapäeva folkloorist, sh laste- ja noortefolkloorist.[1]

Teadustöö

muuda

Folkloristika osakonnas on Eda Kalmre põhilised uurimisteemad tänapäeva meediakeskne rahvajutt, tänapäeva muistendid ja kuulujutud, sh vandenõuteooriad. Ta uurib seal esinevaid ideid ja praktikaid, kontekste ja mudeleid, mis levivad näiteks uudisfolkloorina või valeuudistena ja muudes kommunikatsioonivormides.

Kalmre on kirjutanud eelmainitud teemadel artikleid ja kolm monograafiat:

  • "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest" (Tartu, 2007; 2. trükk 2008)
  • "The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu" (Amsterdam, New York: Rodopi, 2013)
  • "What a Wonderful World of Legends! Articles on rumours and legends" (Tartu, 2018)[3]

Kalmre on koostanud ja toimetanud ajakirjade erinumbreid, juhendanud ja oponeerinud üliõpilaste teadustöid. Ta kuulub paljudesse erialaühingutesse, on organiseerinud mitmeid rahvusvahelisi konverentse (sh tänapäeva muistendite uurijate rahvusvahelise konverentsi 2016. aastal Tallinnas). Ta osaleb mitme kodumaise ja rahvusvahelise väljaande ja ajakirja kolleegiumi töös, nt Keel ja Kirjandus, Contemporary Legend (USA), Sphairos (Leedu). Kalmre on seeriaväljaande "Tänapäeva folkloorist" peatoimetaja.[1]

1990. aastate keskpaigast on Kalmre osalenud mitmes tänapäeva folkloori ja jutu-uurimise teadusprojektis ning mõnda neist ka juhtinud. Ta osaleb Eesti külaliikumises oma koduküla Kriimani esindajana.[1]

Tunnustus

muuda
  • Akadeemilise Rahvaluule Seltsi Eesti folkloristika aastapreemia (2014)
  • Rahvusvahelise Tänapäeva Muistendi Uurimise Seltsi Brian McConnelli raamatupreemia (2014)
  • Ajakirja Keel ja Kirjandus aastaauhind (2012)
  • Teine preemia doktoriõppe üliõpilaste teadustööde konkursil (2007)
  • Ajakirja Keel ja Kirjandus aastaauhind folkloristikas (2007)
  • Eesti teaduse populariseerimise auhind, teine preemia (2006)

Teosed

muuda
  • Kalmre, E., Kalmre, V., Kasemets, A. (2022). Kriimani kriimud lood. Mõis ja saja-aastane küla. EKM Teaduskirjastus, Kriimani Küla Selts[4]
  • Kalmre, E. (toim). (2019). Pildi sisse minek. Artikleid välitööde alalt. EKM Teaduskirjastus
  • Kalmre, E. (2018). What a Wonderful World of Legends! Articles on rumours and legends. ELM Scholarly Press
  • Kalmre, E. (2013). The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu. Amsterdam, New York: Rodopi
  • Kalmre, E. (2011). Tüdruk veiniplekiga kleidis. Tänapäeva hirmu- ja õudusjutte. Ajakirjade Kirjastus
  • Kalmre, E. (2010). (koost, toim). Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi tänapäeva laste- ja noortekultuurist. EKM Teaduskirjastus
  • Kalmre, E., Kalmre, V. (2010). Tartu rätsepmeister Eduard Uusen: Mees, kelle tehtud pükstes sõlmiti Tartu rahu. Hermes, EKM Teaduskirjastus
  • Kalmre, E. (1. trükk 2007, 2. trükk 2008). Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest. EKM Teaduskirjastus[5]
  • Kalmre, E. (üks autoritest). (2005). Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse
  • Kalmre, E. (1999). Roos närtsib, marmor puruneb... Valik salme, nalju, mõtteteri ja ennustamisi tüdrukute albumitest. Koolibri
  • Kalmre, E. (koost). (1996). Banaanil on nohu

Artiklid

muuda
  • Kalmre, E. (2024). Meeste jutud. Sissevaade militaarsete legendide traditsiooni. Methis Studia humaniora Estonica, 26 (33), 154−173.
  • Kalmre, E. (2023). Üle sajandi jagu aega jalgratastel mööda Eestimaa külasid pärimust kogumas. Ma Olen Jalgrattur, 37 (6), 36−40.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kalmre, E. "FO vanemteadur". folklore.ee. Vaadatud 28.04.2025.
  2. Kalmre, E. (2007). "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest". ETIS. Vaadatud 29.04.2025.
  3. Kalmre, E. (2013), "The Human Sausage Factory: A Study of Post-War Rumour in Tartu", BRILL (inglise), Brill, kd 34, ISBN 978-94-012-0973-1, vaadatud 30.04.2025
  4. Kalmre, E. (2022). "Kriimani kriimud lood". www.kirmus.ee. Vaadatud 30.04.2025.
  5. Kalmre, E. (2007). "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus". teele.luts.ee. Vaadatud 30.04.2025.

Välislingid

muuda