Ava peamenüü

Vandenõuteooria on oletus (ehk hüpotees), mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu, manipuleerimise või libaoperatsiooni tulemus.

Erinevalt teaduslikest teooriatest on paljud levinud vandenõuteooriad vähe põhjendatud, irratsionaalsed ja seetõttu harva tõsiseltvõetavad. Eelduselt järeldusele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata faktide kuhjamine. Tüüpiliselt viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad, kui osavad pettused, olla väga püsivad ning laialdaselt tunnustatud. Vandenõuteooriate levitamine võib olla kaubanduslikult kasulik.

Vandenõuteooriad hakkasid massimeedias laiemalt levima 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul ning on folkloristilises mõttes sarnased linnalegendidele.

Sisukord

KlassifikatsioonRedigeeri

Vandenõuteooriaid klassifitseeritakse tihti tänapäevaseks mütoloogiaks või folklooriks. Neid võib käsitleda ka uskumuste, müütide, eelarvamuste või tõsiselt võetavate teooriatena.

Vandenõuteooriate tekkimise ja levimise põhjused ning ajendidRedigeeri

Vandenõuteooriate tekke- ja levimismehhanisme on käsitletud mitmeti ja eri valdkondade vaatepunktidest.

Psühholoogilised põhjusedRedigeeri

Vandenõuteooriat, mis sisaldab loogilisi vigu ja vastuolusid, võib kirjeldada kui tulemust psühholoogilisest seisundist, mida võib nimetada kui vandenõuline. See on osa paranoidsest-skisofreenilisest mõttelaadist, mis spekulatiivse teooria alusel sõltub patsientide kõrgest dopamiini tasemest. See tähendab, et teatud asjad, mis teiste jaoks on normaalsed, on neile üliolulised (näiteks keegi usub, et on tegelikult Jeesus). Erinevates kultuurides võivad sellised sümptomid väljenduda väga erinevalt.[viide?]

Vandenõuteooriate teke ja levik on sage järskude ühiskondlike muutuste (riigipöörded, sõjad jmt) ja kriiside (näljahädad epideemiad jmt) ajal. Stabiilses ühiskonnas on vandenõuteooriatel väiksem osatähtsus. Seda võib selgitada kui soovi leida isikliku elukvaliteedi languse taga mõnda vaenlast, keda oleks lootust ka rünnata, ja mitte panna seda loodusnähtuste ja loomulike protsesside arvele.

Stabiilses olukorras, kus on rohkem, mida kaotada, paigutatakse oht pigem tulevikku, mis erinevate oletuste kohaselt võib olla vajadus stressi järgi või loomulik tegevus stabiilsuse tagamiseks.

Vandenõuteooriad võivad tekkida ja areneda ka siis, kui mõni negatiivne sündmus tundub liiga oluline, et pidada seda vaid juhuseks või hooletuseks. Teooria tasakaalustab siis sündmused (mis olid kellegi ettevalmistatud ja läbi töötatud) põhjustega.

Ühiskondlikud põhjusedRedigeeri

Tuntud on vandenõuteooriate levik totalitaarsetes ühiskondades, milles ilmselge propaganda ja teabe kättesaadavuse piiratus äratab ohutunde, mis võib kasvada paranoiaks. Samas mõnikord tekivad vandenõuteooriad nn tühjale kohale, s.t kui ametlik seletus toimunud sündmusest jätab mõnele küsimusele vastamata. Vandenõuteooriate pooldajad võivad tunduda endale ja teistele paremini informeeritutena, elitaarsematena.

AjendidRedigeeri

Vandenõuteooriate tekkimise põhjused on ootamatud ja ajaloopöördelised sündmused. Klassikaliselt ajendavad teooriate teket kõikvõimalikud atentaadid (John F. Kennedy, Robert Kennedy, Martin Luther King, Olaf Palme jpt) ning tuntud tegelaste surm (Napoleon I, Vladimir Lenin, Adolf Hitler, Jossif Stalin jne).

Vandenõuteooriate püsiajendid on oma tegevust varjavad või salastavad institutsioonid ja organisatsioonid, mille kohta on raske usaldusväärset teavet saada. Nende hulgas on näiteks katoliku kirik, vabamüürlased ning sõjalised ja luureorganisatsioonid (CIA, FBI, Mossad, KGB).

TüpoloogiaRedigeeri

Vandenõuteooriaid on liigitatud ja grupeeritud mitmete tunnuste põhjal. Sisu (religioossed, rahvuslikud, poliitilised jne); suunitlus (heatahtlikud, neutraalsed, pahatahtlikud); valdkond (ajalugu, poliitika, meditsiin, popkultuur jne).

On tüüpvandenõuteooriaid, milliste puhul variandid erinevad vaid detailide poolest. Näiteks teooriad selle kohta, et maailma juhitakse hoopis mujalt (variandid: seda teevad juudid, vabamüürlased, templirüütlid, ufod jne).

Vandenõuteooriate rühmi moodustavad ka teooriad, mis on ajendatud kellegi surmast. Tüüpilised on teooriad, mille kohaselt isik ei olegi surnud, vaid elab edasi (teise nime all, koomas vmt): Aleksander I, John Kennedy, Elvis Presley, Sid Vicious jpt. Tuntud inimeste surma puhul tekivad sageli alternatiivsed teooriad surma põhjuste kohta.

ArengRedigeeri

Vandenõuteooriad muutuvad ja arenevad. Mida elujõulisem ja kauakestvam mingi teooria on, seda komplitseeritumaks ta võib muutuda. Tekib kirjandus nii teooria poolt kui ka vastu, kujunevad oletused, mis omakorda võivad omandada vandenõuteooria tunnuseid jne. Vandenõuteooriad kaovad ringlusest, kui nende tekkimise objektiivsed põhjused kaovad või muutuvad vähetähtsaks.

Tuntud vandenõuteooriaidRedigeeri

Vandenõud maailma valitsemiseksRedigeeri

Nende kohta vaata lähemalt artiklit Vandenõud maailma valitsemiseks.

Hulk teooriaid, mille kohaselt eksisteerivad salaorganisatsioonid, kes tegelikult valitsevad maailma või tahavad haarata võimu.

Maailmalõpu teooriaRedigeeri

Inimeste ohverdamineRedigeeri

Satanistid, juudid, kristlased vms. (üldiselt antud kultuuris tavapärasest erinevad inimesed, teiseusulised) pidavat salaja ohverdama inimesi, eriti väikseid lapsi. Satanistide kohta vaata lähemalt (inglise keeles). Sellised teooriad on tüüpiliselt levinud religioossete vastuolude ja konfliktide piirkondades. Teooria erikuju on usk tulnukate samasugusesse tegevusse.

Kiriku vandenõudRedigeeri

Lähemalt artiklis Kiriku vandenõud.

Kirik (eriti katoliku kirik) olevat segatud paljudesse vandenõudesse. Muuhulgas varjavat kirik olulist informatsiooni Jeesuse kohta.

Raamatute saladusedRedigeeri

Lähemalt artiklis Raamatute saladused.

Raamatutesse olevat peidetud salajasi sõnumeid.

Vandenõud Stalini vastuRedigeeri

Peamiselt Nõukogude Liidus olid levinud mitmesugused teooriad Stalini tegevuse selgitamiseks. Ühe teooria kohaselt ei olevat Stalin teadnudki midagi repressioonidest, mis tema selja taga (vandenõulaste poolt) toime pannakse. (Variant: kui ta sellest kuulis, siis olevat ta kulmu kortsutanud ja ütelnud: «Прекратить.» – «Lõpetada.»)

Ufode saladuse varjamineRedigeeri

Lähemalt artiklis Ufode saladuse varjamine.

Suurriigid varjavat ufode saladust.

Paul McCartney surma varjamineRedigeeri

Lähemalt artiklis Paul McCartney surma varjamine

Ansambli The Beatles liige Paul McCartney olevat surnud ja asendatud teise isikuga.

Arstide ja farmaatsiatööstuse vandenõuRedigeeri

Lähemalt artiklis Arstide ja farmaatsiatööstuse vandenõu

Rahvusvaheline farmaatsiatööstus olevat arstid kinni maksnud.

AntipsühhiaatriaRedigeeri

Lähemalt artiklis Antipsühhiaatria

Psühhiaatrid pidavat meelega inimesi vaimselt haigeks tegema.

Apollo vandenõuRedigeeri

Lähemalt artiklis Apollo vandenõu

USA mehitatud kosmoselaev Apollo 11 ega ka keegi teine polevat kunagi Kuu peale laskunud.

11. septembri vandenõuRedigeeri

Väidetakse, et 11. septembril 2001 sooritatud terrorirünnakut USA vastu ei organiseerinud tegelikult isikud, keda USA ametliku versiooni kohaselt organiseerijaiks peetakse. Peaasjalikult pannakse mitmetes raamatutes ja filmides kahtluse alla ametliku teooria eeldused ja järeldused. Kuna ametlikus uurimisaruandes pole väga paljudele tõsistele küsimustele vastust ning vastuseid ei anna ka USA valitsus, siis levivad mitmed teooriad. Variante on mitmeid. Vt ka Vikipeedia artikkel 11. septembri terrorirünnakute kohta, peatükk "Kriitika ametliku teooria kohta" (http://et.wikipedia.org/wiki/11._septembri_terrorir%C3%BCnnakud#Kriitika_ametliku_teooria_kohta ).Ühe, kuid peamise teooria kohaselt lavastasid terroriakti USA kõrgeimate võimukandjate ja nendega lähedalt seotud ärieliidi esindajate juhtimisel USA eriteenistused (peaasjalikult CIA) koos Iisraeli Mossadiga (seda organisatsiooni peetakse mõnedes teooriates vahetuks täideviijaks, CIA olevat olnud vaid "katus"). Nende huvi terroriakti organiseerimiseks olevat nii sisepoliitiline – et vaigistada kriitikat ning nuhkida oma riigi sees, teisitimõtlejaid alla suruda (võeti vastu valitsusele suuremaid volitusi andva sisejulgeoleku seadus US Patriot Act) kui ka välispoliitiline – vaigistamaks rahvusvahelist kriitikat sõdade alustamisel ning sundimaks teisi riike poolt valima (George Bush:"Peate valima, kas olete meiega või terroristidega"). Üldisemaks huvide realiseerimise vahendiks olevat välja mõeldud "nähtamatu" vaenlane – globaalne terrorism, millega võib "võidelda" lõputult ning millega üldsust hirmutatakse ning seetõttu on võimalik eriteenistustele ning relvatööstusele suuremal hulgal ressursse eraldada. Sõja alustamise (teiste riikide vastu) vajaduse olevat tinginud nn.võidujooks maailma ressurssidele kui ka valitsusringkondade ja nendele lähedal seisvate ärimeeste (nt relvatöösturite) isiklikud ärihuvid. Mossadi on peetud vahetuks täideviijaks ka seetõttu, et USA eriteenistuste töötajad võivat enda kodanike tapmisel osutuda ebalojaalseteks. Sama kehtivat ka teiste liitlaste (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) eriteenistuste kohta, kelle kristlik ligimesearmastuse mõiste võib osutuda takistuseks. Kuna aga Iisrael on USA võlglane nii majanduslikult kui ka poliitiliselt ning juute ei kammitsevat teiseusuliste tapmisel religioossed ettekirjutused, siis peetakse nende osalust võimalikuks. Seetõttu ka arvatakse, et WTC pilvelõhkujatest olid Iisraeli kodanikest töötajad selleks ajaks eemaldunud (USA kodanikest juute olevat küll surma saanud). Selle kohta vaata lähemalt Teisi variante: vaata lähemalt ja USA parlamendi uuringud(inglise keeles).

Peamised küsimused, millele vandenõuteoreetikute arvates vastust ei ole ega anta (ning mis seetõttu tekitavad kahtlust ametlikus teoorias), on järgmised:

1. Pentagoni lennanud lennuki tiibade siruulatuse suurus (38 m) ning augu laius, mille lennuk jättis (19,8 m).

2. WTC7 (Maailma Kaubanduskeskuse kolmas torn) kokkukukkumine sarnaselt teistega (WTC1 ja WTC2), ilma et sinna oleks sisse sõitnud lennuk.

3. Kõigi WTC kolme torni sarnane kokkukukkumine langemiskiirusega 7–10 sekundit (s.t umbes kümme korrust sekundis) "oma jälje sisse", ilma et lennukikütuse põlemistemperatuur ligilähedaseltki suudaks sulatada hooneid kandvaid teraskonstruktsioone.

Tsunami korraldamise vandenõuRedigeeri

Usutakse, et 26. detsembril 2004 India ookeanis toimunud maavärina ja sellele järgnenud tsunami põhjustasid USA ja India salajased relvakatsetused. Teooria on levinud peamiselt araabia maades.

Sid Viciouse tapmise vandenõuRedigeeri

Estonia huku vandenõuRedigeeri

28. septembril 1994 Läänemeres uppunud parvlaeval Estonia olevat tegelikult olnud midagi väga väärtuslikku või ülisalajast. Kartuses saladuse ilmsikstuleku pärast olevatki laev uputatud. Teooria pooldajad on teinud sel teemal filmi ning avaldanud mitu raamatut. 2006. aasta alguseks oli selgunud, et Rootsi valitsuse teadmisel veeti Estonial Venemaalt kokku ostetud elektroonilisi sõjapidamisvahendeid. Relvaveo seotus hukkumisega on aga lahtine.

  • Die Estonia: Tragödie eines Schiffsuntergangs. Das Buch zum Film "Baltic Storm" Jutta Rabe; ISBN 3-7688-1460-2; Ilmumisaeg 2003; Kirjastus: DELIUS KLASING

Naftavarude lõppemineRedigeeri

Nafta haripunkti teooria on väljamõeldis, kuna Naftatootmisgigandid ja -riigid teavad hiiglaslikke senini puutumatuna seisvaid naftareserve, mida aga varjatakse, et naftahind tõuseks.

Globaalne soojenemineRedigeeri

Globaalse soojenemise hüsteeria levitamine on kasulik teadlastele, riigijuhtidele ja rohelistele, kellele see annab aluse organiseerimiseks, propagandaks ja poliitilise mõjuvõimu kehtestamiseks.

AIDSRedigeeri

AIDS on inimeste loodud – AIDS-i lõid teadlased laboris. Tõenäoline, et isegi CIA palvel. Surmatõve mõte oli luua vahend, millega viia täida genotsiide ja kontrollida rahvastiku kasvu.

NSV Liidu lagundamineRedigeeri

Pärast 2000. aastat levib Venemaal vandenõuteooria, et NSV Liidu lagunemise taga oli välismaised vandenõulased. Teooriat esindab kõige ehedamal ja äärmuslikumal kujul KGB erukindralmajor Vjatšeslav Šironin[1], keda koetab ka viimane NSV Liidu KGB esimees Vladimir Krjutškov[2]. Vandenõuteooria aluseks tees, et on Nõukogude Liit lagunes kapitalistliku välismaailma mõjul, keda kohapeal toetas n-ö viies kolonn, mis tegutses CIA näpunäidete järgi. vandenõu vaimseks isaks peab Šironin Poola päritolu ameerika politoloogi ning riigitegelast Zbigniew Brzezinskit, kelle käe all õppisid Columbia ülikoolis Aleksandr Jakovlev ja Oleg Kalugin.

Nõukogude Liidu likvideerimises olevat vandenõuteooria kohaselt süüdi Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Eduard Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, endine KGB kindral Oleg Kalugin; demokraadid (Jelena Bonner, Juri Afanasjev, Aleksandr Sobtšak, Gavriil Popov, Gennadi Burbulis, Galina Starovoitova, Valerija Novodvorskaja ja lääne mõjuagendid Venemaal (kellest tähtsaim olevat olnud NLKP KK Poliitbüroo liige ja KK ideoloogiasekretär Aleksandr Jakovlev); geopoliitilised atlantistid ja mondialistid. Lääneriigid, esmajoones aga USA ja tema NATO liitlased, arendasid Nõukogude Liidus hoolikalt ette valmistatud destruktiivset tegevust läbi mitmesuguste programmide, nagu Phare, Tasis, Sorosi fond, Partnerlus Rahu Nimel, mille tulemusel NSV Liit lagunes seestpoolt ja kaotas oma superriigi positsiooni maailmapoliitikas.

Kriitilised käsitlusedRedigeeri

  • Michael Barkun. 2003. A Culture of Conspiracy: Apocalyptic Visions in Contemporary America. Berkeley: Univ. of California.
  • Robert Alan Goldberg. 2001. Enemies Within: The Culture of Conspiracy in Modern America. New Haven: Yale University Press.
  • Frank P. Mintz. 1985. The Liberty Lobby and the American Right: Race, Conspiracy, and Culture. Westport, CT: Greenwood.
  • Mari-Liis Madisson "Vandenõuteooriate semiootiline tähistamisloogika", Akadeemia, 2012/6, lk 1024–1071.

Vandenõuteooriate esitajaidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Широнин В. КГБ – ЦРУ. Секретные пружины перестройки. (Крестовые походы ХХ века.) Ягуар, Москва, 1997.
  2. Крючков В. А. Личное дело. Три дня и вся жизнъ. Олимп, АСТ, Москва, 2001

KirjandustRedigeeri

  • Mathias Bröckers: Verschwörungen, Verschwörungstheorien und die Geheimnisse des 11.9. Frankfurt am Main 2002
  • Mathias Bröckers, Andreas Hauß: Fakten, Fälschungen und die unterdrückten Beweise des 11. September Verlag, 2001, Frankfurt am Main 2003
  • Andreas von Bülow: Die CIA und der 11. September. München 2003
  • Gerhard Wisnewski: Operation 9/11. Angriff auf den Globus. München 2003
  • Gerhard Wisnewski: Mythos 9/11. Der Wahrheit auf der Spur. München 2004
  • Tobias Jaecker: Antisemitische Verschwörungstheorien nach dem 11. September. Neue Varianten eines alten Deutungsmusters. LIT Verlag, Münster 2004, ISBN 3-8258-7917-8