Dysnai on järv Leedus Ignalina rajoonis. Tegemist on pindalalt teise järvega Leedus.

Dysnai
Vaade Dysnaile järve idakaldalt
Valgla maad Leedu
Väljavool Dysnykščia
Pindala 23,8882 km²
Pikkus 9,7 km
Laius 4,8 km
Keskmine sügavus 3 m
Suurim sügavus 6 m
Koordinaadid 55° 29′ N, 26° 20′ E
Dysnai (Leedu)
Dysnai

Järv asub Dūkštasest kaks kilomeetrit lõunas, merepinnast 144,6 meetri kõrgusel. Kaldad on madalad ja liivased, kohati ka soostunud. Poolsaarte kohal on kaldad kõrgemad ja järsemad. Kaldajoone pikkus on 42,27 kilomeetrit. Kaldaid katab võsa, kohati ka metsad, niidud ja põllud. Põhjakaldal asuvad kohati puuviljaaiad. Järves on kuus saart (3,73 ha, 0,46 ha, 0,24 ha, 0,22 ha, 0,17 ha ja 0,04 ha). Neist suurim kannab nime Žilė saar.

Dysnai asub madalas jääajal tekkinud lohus. Põhja katavad savi ja liiv.

Järve suubuvad Svetyčia, Parsvytė, Garšvė ja veel 27 oja, tuues sinna ka Ažvintise järve veed. Järvest voolab välja Dysnykščia (Dysna jõe alguse kohalik nimetus), mis suubub Dysnykštise järve. Vee läbipaistvus on suvel 0,4 m, talvel aga 2,7 m. Järve veetaset mõjutab 1959. aastal valminud Padysnise hüdroelektrijaam.[1] Küladest asuvad järve kaldal Moliakalnis, Driškūnai, Varnos, Žąsiniai, Ščiurys, Čižiūnai, Daržininkai, Miliaučiškė, Grybėnai, Pagurbė, Gurbai ja Ligūnai.

Kaladest elavad järves haug, särg, koger, latikas, koha, ahven, linask, karpkala, kiisk, luts, viidikas, säinas ja angerjas.

Järve nimi on tundmatu päritoluga; võimalik, et see tuleneb tüvest disti (dysta, dido), mis tähendab kasvanut, paisunut. [2]

Viited

muuda
  1. Dysnai.Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. V (Dis-Fatva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. 14 lk.
  2. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 87 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.