Diskursuseteooria

Diskursuseteooria rajaneb lauseteooria neljal osal: aeg, kõneleja, millest kõneldakse ja kellele kõneldakse. Need osad moodustavad keelesündmuse ehk diskursuse.

Ernesto Laclau poliitiline diskursuseteooria on esitatud teoses "Hegemoonia ja sotsialistlik strateegia" (1985).

Michel Foucault' diskursuseteooria on essees "Diskursuse kord" ja teoses "Teadmise arheoloogia". Iga ajastu poolt on määratud reeglite kogum, milles arutlus toimub. Foucault' diskursus tähendab, et vestlus toimub alati mingi ideoloogia raamides. Ajalugu on vapustuste jada, milles vahelduvad diskursuse eri vormid. Foucault' diskursuseteoorias on esikohal võimusuhted. Võim läbib kogu ühiskonda ja võim on loov. Teda huvitab, kuidas lausungites (või institutsioonides, tehnikates jms) moodustuvad reeglid ja toimib võim. Foucault väidab, et humanitaar- ja sotsiaalteaduse harud loovad oma tõe või oma tegelikkuse.

Vaata ka

• Kriitiline diskursuseanalüüs