Vikipeedia

Depressiivne realism

Depressiivne realism on psühholoogide Alloy ja Abramsoni välja töötatud hüpotees,[1] mille järgi depressiooni käes kannatavad inimesed teevad realistlikumaid järeldusi kui inimesed, kes ei kannata depressiooni käes. Kuigi usutakse, et depressiivsetel inimestel on negatiivne kognitiivne nihe, mis põhjustab korduvaid negatiivseid automaatmõtteid, raskesti kohastuvat käitumist ja düsfunktsionaalseid uskumusi ümbritseva keskkonna kohta[2][3][4], ei väida depressiivne realism mitte ainult seda, et see negatiivsus võib peegeldada täpsemat hinnangut ümbritsevale, vaid ka seda, et depressiivsuse all mittekannatavate inimeste hinnangud on positiivselt kallutatud.[5] Tegemist on jätkuvalt vastuolulise teooriaga, kuna see seab kahtluse alla depressiooni kognitiiv-käitumusliku teraapia eesmärgiks olevate muudatuste mehhanismi.[6] Kuigi tänapäeval on andmeid, mis depressiivse realismi paikapidavust tõendavad, võib selle mõju olla piiratud üksikute valitud olukordadega.[6]

Tõendavad andmed muuda

Kui katses osalejatel paluti vajutada nuppu ja hinnata enda tajutavat kontrolli selle üle, kas tuli hakkab põlema või mitte, andsid depressiooni all kannatavad isikud kontrolli olemasolule täpsemaid hinnanguid kui isikud, kes ei olnud depressioonis.[7] Katses, kus osalejatel paluti täita teatud ülesanne ja hinnata oma sooritust ilma mistahes tagasisidet saamata, andsid depressiivsed isikud endale mittedepressiivsete isikutega võrreldes täpsemaid hinnanguid.[8][9][10][11]

Ka katses, kus osalejad pidid täitma seeria ülesandeid (ning neile anti pärast iga ülesannet soorituse kohta tagasisidet) ja pärast kõigi ülesannete täitmist oma üldist sooritust hindama, andsid depressiooni käes kannatavad isikud enda kohta täpsemaid hinnanguid.[12][13][14][15][16][17] Kui katses osalejatel paluti hinnata oma sooritust vahetult pärast ülesande sooritamist või alles mõni aeg pärast seda, olid depressiivsed isikud täpsemad nii kohe kui ka hiljem antud hinnangutes.[18] Lõpuks näitas ka ajule tehtud funktsionaalne magnetresonantstomograafia (fMRI), et depressiivsed patsiendid olid positiivsete ja negatiivsete sotsiaalsete sündmuste tõlgendamises täpsemad kui depressiooni käes mitte kannatavad osalejad, kellel esines positiivne nihe.[19] See vahe kajastus ka frontotemporaalse võrgustiku erisuguses aktiveerumises, kõrgemas aktivatsioonis enda kohta mitte käivate omistamiste korral mittedepressiivsetel osalejatel ja enda kohta käivate omistamiste korral depressiooni all kannatavatel patsientidel. Veel peegeldas seda dorsomediaalse prefrontaalse korteksi alusjärjestuse ja limbiliste piirkondade vähendatud sidestus ajal, mil depressiivsed patsiendid sooritasid enda kohta käivaid omistamisi.

Ümberlükkavad tõendid muuda

Kui depressiooni käes mitte kannatavatel isikutel paluti hinnata nii enda kui ka teiste sooritust, esines nende tulemustes enda hindamise korral positiivne nihe, kuid teiste hindamise korral mingit nihet ei esinenud. Depressiivsetel isikutel aga ei olnud mingit nihet ennast hinnates, kuid teisi hinnates oli nende hinnangutes positiivne nihe.[20][21][22] Hinnates katses osalejate poolt avalikus ja privaatses keskkonnas väljendatud mõtteid, selgus, et depressiooni käes mittekannatavad inimesed olid avalikes tingimustes optimistlikumad ja depressiivsed isikud vähem optimistlikud.[23][24][25][26] Kui katses osalejatel paluti hinnata oma saavutust kohe pärast ülesande sooritamist ja siis mõne aja pärast, olid depressiivsed isikud end kohe pärast ülesande sooritamist hinnates täpsemad, kuid pärast mõne aja möödumist olid nende hinnangud negatiivsemad; teised katseisikud olid positiivsemad nii kohe kui ka mõne aja pärast.[12][16]

Kuigi depressiooni all kannatavad isikud annavad täpsemaid hinnanguid kontrolli puudumisele olukordades, kus neil tegelikult ei olegi kontrolli, kandub see üle ka olukordadesse, kus neil ikkagi on kontroll olemas. See viitab sellele, et depressiivne perspektiiv ei ole siiski täpsem.[27] Uurides sama asja reaalses elus, on depressiivsed inimesed tegelikult mittedepressiivsete kaaslastega võrreldes ebatäpsemad ning oma prognoosides tuleviku kohta suurema liigse enesekindlusega.[28] Katses osalejate omistamise täpsus võib pigem olla seotud nende üleüldise omistamisstiiliga, mitte nende depressiivsete sümptomite olemasolu või raskusastmega.[29]

Tõestusmaterjali kriitika muuda

Mõned uurijad on väitnud, et tõestusmaterjal ei ole veenev, kuna seal puudub "reaalsuse" kriteerium, diagnoosid on kahtlase väärtusega ja tulemused ei pruugi kehtida reaalse maailma kohta.[6] Kuna mitmed uuringud toetuvad depressioonisümptomite osas katseisikute endale antud hinnangutele, ei pruugi olla tegemist depressiooni valiidse diagnoosiga, kuna selline hindamine võib olla kallutatud ning mis omakorda teeb vajalikuks muude objektiivsete mõõtmisvahendite kasutamise. Kuna enamik neist uuringutest on üles ehitatud nii, et nende olud ei pruugi sarnaneda reaalsete oludega, on depressiivse realismi hüpoteesi väline valiidsus ebaselge. On ka kahtlusi, et depressiivse realismi efekt on vaid situatsiooni, kus depressiivne inimene on tema negatiivse nihkega vastavuses olevas olukorras, kõrvalsaadus.[7][30][31]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Alloy,L.B., Abramson,L.Y. (1988). Depressive realism: four theoretical perspectives.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. ↑ Beck,A.T. (1967). Depression: Clinical, experimental, and theoretical aspects. Kd 32. Philadelphia: University of Pennsylvania Press.
  3. ↑ Beck,A.T. (toim). Cognitive therapy of depression. Guilford Press.
  4. ↑ Beck, A.T., Brown, G., Steer, R.A., Eidelson, J.I., Riskind, J.H. (1987). "Differentiating anxiety and depression: a test of the cognitive content-specificity hypoˇthesis". Journal of abnormal psychology. 96 (3): 179.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Alloy,L.B., Abramson,L.Y. (1988). Depressive realism: four theoretical perspectives.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Michael Thomas Moore, David Fresco (2012). "Depressive Realism: A Meta-Analytic Review". Clinical Psychology Review. 32 (1): 496–509. DOI:10.1016/j.cpr.2012.05.004.
  7. ↑ 7,0 7,1 Alloy, L.B., Abramson, L.Y. (1979). "Judgment of contingency in depressed and nondepressed students: Sadder but wiser?". Journal of Experimental Psychology: General. 108: 441–485. DOI:10.1037/0096-3445.108.4.441.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Alloy, L.B., Abramson, L.Y., Kossman, D.A. (1985), "The judgment of predictability in depressed and nondepressed college students", Brush,F.R., Overmeir,J.B. (toim), Affect, conditioning, and cognition: Essays on the determinants of behavior, Hillsdale,NJ: Erlbaum, lk 229–246{{citation}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ Alloy, L.B., Abramson, L.Y., Viscusi, D. (1981). "Induced mood and the illusion of control". Journal of Personality and Social Psychology. 41 (6): 1129–1140.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ Musson,R.F.,Alloy, L.B. (1989). "Depression, self-consciousness, and judgments of control: A test of the self-focused attention hypothesis". unpublished.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. ↑ Vasquez, C.V. (1987). "Judgment of contingency: Cognitive biases in depressed and nondepressed subjects". Journal of Personality and Social Psychology. 52: 419–431.
  12. ↑ 12,0 12,1 DeMonbreun, B.G., Craighead, W.E. (1977). "Distortion of perception and recall of positive and neutral feedback in depression". Cognitive Therapy and Research. 1: 311–329.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  13. ↑ Dennard, D.O., Hokanson, J.E. (1986). "Performance on two cognitive tasks by dysphoric and nondysphoric students". Cognitive Therapy and Research. 10: 377–386.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  14. ↑ Gotlib, I.H. (1983). "Perception and recall of interpersonal feedback: Negative bias in depression". Cognitive Therapy and Research. 7: 399–412.
  15. ↑ Lobitz, W.C., Post, R.D. (1979). "Parameters of self-reinforcement and depression". Journal of Abnormal Psychology. 88: 33–41.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ 16,0 16,1 Nelson, R.E., Craighead, W.E. (1977). "Selective recall of positive and negative feedback, self-control behaviors and depression". Journal of Abnormal Psychology. 86: 379–388.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. ↑ Rozensky, R.H., Rehm, L.P., Pry, G., Roth,D. (1977). "Depression and self-reinforcement behavior in hospitalized patients". Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry. 8: 35–38.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ Wenzlaff, R.M., Berman, J. S. (1985, August), "Judgmental accuracy in depression", The Meeting of the American Psychological Association, Los Angeles {{citation}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend); puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  19. ↑ Seidel, E.M., Satterthwaite, T.D., Eickhoff, S.B., Schneider, F., Gur, R.C., Wolf, D.H., ... & Derntl, B. (2012). "Neural correlates of depressive realism—An fMRI study on causal attribution in depression". Journal of affective disorders. 138: 268–376.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ Gotlib, I.H., Meltzer, S.J. (1987). "Depression and the perception of social skill in dyadic interaction". Cognitive Therapy and Research. 11: 41–54.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ Javna, C.D. (1981), "Depressed and nondepressed college students' interpretations of and memory for feedback about self and others", Unpublished doctoral dissertation, The Ohio State University, Columbus, OH
  22. ↑ Pyszczynski, T., Holt, K., Greenberg, J. (1987). "Depression, self-focused attention, and expectancies for positive and negative future life events for self and others". Journal of Personality and Social Psychology. 52: 994–1001.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  23. ↑ Benassi, V.A., & Mahler, H.I.M. (1985). "Contingency judgments by depressed college students: Sadder but not always wiser". Journal of Personality and Social Psychology. 49: 1323–1329.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  24. ↑ Sacco, W.P., Hokanson, J.E. (1978). "Expectations of success and anagram performance of depressives in a public and private setting". Journal of Abnormal Psychology. 87: 122–130.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  25. ↑ Sacco, W. P., & Hokanson, J. E. (1982). "Depression and self-reinforcement in a public and private setting". Journal of Personality and Social Psychology. 42: 377–385.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  26. ↑ Strack, S., Coyne, J.C. (1983). "Social confirmation of dysphoria: Shared and private reactions". Journal of Personality and Social Psychology. 44: 798–806.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  27. ↑ Dykman, B.M., Abramson, L.Y., Alloy, L.B., Hartlage, S. (1989). "Processing of ambiguous and unambiguous feedback by depressed and nondepressed college students: Schematic biases and their implications for depressive realism". Journal of Personality and Social Psychology. 56 (3): 431–445. DOI:10.1037/0022-3514.56.3.431. PMID 2926638.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  28. ↑ Dunning D, Story AL. (1991). "Depression, realism, and the overconfidence effect: are the sadder wiser when predicting future actions and events?" (PDF). Journal of personality and social psychology. 61 (4): 521–532. DOI:10.1037/0022-3514.61.4.521. PMID 1960645. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. november 2011. Vaadatud 7. aprillil 2014.
  29. ↑ Michael Thomas Moore, David Fresco (2007). "Depressive realism and attributional style: implications for individuals at risk for depression" (PDF). Behavior Therapy. 38 (2): 144–154. DOI:10.1016/j.beth.2006.06.003. PMID 17499081.
  30. ↑ Langer, E.J. (1975). "The illusion of control". Journal of Personality and Social Psychology. 32: 311–328.
  31. ↑ Msetfi RM, Murphy RA, Simpson J, Kornbrot DE (2005). "Depressive realism and outcome density bias in contingency judgments: the effect of the context and intertrial interval" (PDF). Journal of Experimental Psychology. General. 134 (1): 10–22. DOI:10.1037/0096-3445.134.1.10. PMID 15702960. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2011. Vaadatud 7. aprillil 2014.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Kirjandus muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Depressiivne_realism&oldid=6225516"