Funktsionaalne magnetresonantstomograafia

Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ehk funktsionaalne MRT (fMRT) on meetod, mis kasutab MRT-tehnoloogiat aju aktiivsuse mõõtmiseks, jälgides aju verevarustuse dünaamikat. See tehnoloogia põhineb faktil, et verevool ajusse ja neuronite aktiveerumine on omavahel seotud. Kui ajuosa on parajasti kasutuses, siis verevool seal piirkonnas suureneb.[1]

Peamine fMRT meetod kasutab vere oksügenatsioonitasemest sõltuvat (BOLD ehk blood-oxygen-level dependent) kontrastsust, mille avastaja on Seiji Ogawa.[2] See on pea- ja seljaajus neuronaalse aktiivsuse kaardistamiseks mõeldud tehnoloogia, mis kujutab ajurakkude energiakasutusest tingitud hemodünaamilisi muutusi.[3]

Alates 1990. aastate algusest on fMRT kõige levinum konnektoomikas ehk aju kaardistamises kasutatav meetod, sest see on väheinvasiivne ja ei rakenda ioniseerivat kiirgust.

Funktsionaalne MRT on kasutusel nii teadustöös kui ka kliinilises diagnostikas. Seda saab kombineerida ja täiendada teiste ajutegevuse kuvandamise meetoditega, nagu EEG ja NIRS. Välja töötamisel on võimalused kasutada kontrastiks ka teisi biomarkereid peale vere hapnikusisalduse, millega saaks parandada fMRT ruumilist ja ajalist lahutusvõimet. Mõned firmad turustavad tooteid nagu fMRT-l põhinevad valedetektorid, kuid neid seadmeid ei peeta veel piisavalt usaldusväärseks, et laialdaselt kasutusele võtta.[4]

Viited

muuda
  1. Logothetis, Nikos K.; Pauls, John; Augath, Mark; Trinath, Torsten; Oeltermann, Axel. "Neurophysiological investigation of the basis of the fMRI signal". Nature. 412: 150–157.
  2. Tomberg, Tiiu; Kepler, Kalle. "Funktsionaalne magnetresonantstomograafia". Eesti Arst. 88 (1): 44−51.
  3. "What is fMRI?". Center for Functional MRI. Vaadatud 10.01.2022.
  4. Langleben, Daniel D.; Moriarty, Jane Campbell. "Using Brain Imaging for Lie Detection: Where Science, Law and Research Policy Collide". Psychology, Public Policy, and Law. 19 (2): 222–234.