Debarkaader
Debarkaader (prantsuse keeles débarcadère) on ümberpaigutatav parvelaadne ujuvplatvorm või ujuvalus, mis on mõeldud kasutamiseks mitmel otstarbel sadamas, rannikul või sisevetel ning mille äärde on võimalik silduda.[viide?]
Kirjeldus
muudaDebarkaadrid on tavaliselt ehitatud massiivseks betoonkerega ujuvhooneks (majutusasutus, lõbustusasutus, töökoda, ladu, vaksal) või lihtsalt ujuvkaiks. Peamiselt on kasutatud neid Venemaal ja Ida-Euroopas.[viide?]
Betoonist debarkaadrite ulatuslikum tootmine algas Nõukogude Liidus 1925. aastal. Algul valmistati debarkaadrite kered monoliitsete betoonehitistena. Alates 1957. aastal on neid pandud kokku osadest. Pealisehitis on tavaliselt valmistatud puidust.[viide?]
Eestis
muudaEestis on mõni selline ujuvplatvorm olnud kasutusel ka pärast riigi iseseisvuse taastamist. Nendega on aga olnud probleeme ja mõni neist on ka uppunud.[viide?]
Pärnu jõel seisis alates 1991. aastast Lätist toodud debarkaader, kus asusid populaarne ööklubi ja restoran. Debarkaader, mille viimane nimi oli "Pärnu Queen", lammutati pärast omaniku sekeldusi linnaga 2010. aastal.[viide?]
Üks debarkaader (viimase nimega "Victoria") uppus Tallinnas Katariina kai juures 1990. aastail. Pealisehitis on eemaldatud, kuid betoonkere vrakk asub seal tänini.[viide?]
Debarkaadereid on olnud näha Lahesuu sadamas ja Pärnu sadamas laevaremondiasutuste juures.[viide?]
Kirjandus
muuda- "Debarkaader". // Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 51
Välislingid
muuda- Mereviki
- Eno-Gerrit Link. Pärnu ujuvrestoran vajus kreeni. Pärnu Postimees, 15. oktoober 2009