Debarkaader

Debarkaader (prantsuse keeles débarcadère) on ümberpaigutatav parvelaadne ujuvplatvorm või ujuvalus, mis on mõeldud kasutamiseks mitmel otstarbel sadamas, rannikul või sisevetel ning mille äärde on võimalik silduda.

Debarkaader-maja Volga jõel

Kirjeldus

Debarkaadrid on tavaliselt ehitatud massiivseks betoonkerega ujuvhooneks (majutusasutus, lõbustusasutus, töökoda, ladu, vaksal) või lihtsalt ujuvkaiks. Peamiselt on kasutatud neid Venemaal ja Ida-Euroopas.

Betoonist debarkaadrite ulatuslikum tootmine algas Nõukogude Liidus 1925. aastal. Algul valmistati debarkaadrite kered monoliitsete betoonehitistena. Alates 1957. aastal on neid pandud kokku osadest. Pealisehitis on tavaliselt valmistatud puidust.

Eestis

Eestis on mõni selline ujuvplatvorm olnud kasutusel ka pärast riigi iseseisvuse taastamist. Nendega on aga olnud probleeme ja mõni neist on ka uppunud.

Pärnu jõel seisis alates 1991. aastast Lätist toodud debarkaader, kus asusid populaarne ööklubi ja restoran. Debarkaader, mille viimane nimi oli "Pärnu Queen", lammutati pärast omaniku sekeldusi linnaga 2010. aastal.

Üks debarkaader (viimase nimega "Victoria") uppus Tallinnas Katariina kai juures 1990. aastail. Pealisehitis on eemaldatud, kuid betoonkere vrakk asub seal tänini.

Debarkaadereid on olnud näha Lahesuu sadamas ja Pärnu sadamas laevaremondiasutuste juures.

Kirjandus

• "Debarkaader". // Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 51

Välislingid

• Mereviki
• Eno-Gerrit Link. Pärnu ujuvrestoran vajus kreeni. Pärnu Postimees, 15. oktoober 2009