See artikkel kõneleb Eestis tegutsenud Rootsi astronoomist; tema pojapoja, samanimelise entomoloogi kohta loe artiklist Conrad Quensel (entomoloog).

Conrad Quensel (16. aprill 1676 Stockholm13. jaanuar 1732 Lund) oli Eesti Liivimaal tegutsenud rootsi astronoom ja meteoroloog.[1]

Conrad Quensel

Elulugu

muuda

Conrad Quensel oli Turu õuekohtu assessori poeg.[1]

Õppis algul Uppsalas, aastast 1692 Åbo akadeemias, hiljem oli samas dotsent, adjunkt ja notarius stipendiorum, mag. phil. (1694, Åbo), väitekiri "De indifferentissima ethica". Oli 1705–10 Pärnus Academia Gustavo-Carolina matemaatika ja astronoomia professor, samuti kvestor ja kalendrite tsensor, 1708 ka rektor. 1708 läks Rootsi. 1712–32 oli Lundi Ülikooli matemaatika ja astronoomia professor, korduvalt rektor. Pärnus juhendas kaht dissertatsiooni: 1708–09 Petrus Königi "Calculus eclipsium solis et lunae …" ja 1709 Samuel Flodini "De Atmospharaem".[1]

Conrad Quenseli samanimeline pojapoeg oli Rootsi looduseuurija ja entomoloog.

Teadustöö

muuda

Avaldas aastast 1714 Rootsi kohta üksikasjalike andmetega astronoomia kalendreid. 1720 andis välja esimese traktaadi heliotsentrilise kosmoloogia õigustamiseks Rootsis. Lundis koostas õpikuid ja tegi msg vaatlusi. Teaduste Seltsi liige (aastast 1728).[1]

Teoseid

muuda
  • "Compuctus cuclicus verus"

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

muuda
  • Biographisk Lexicon över namnkunnige svenska män. Elfte Bandet. Uppsala, 1845, 426–422
  • N. V. E. Nordenmark, Svensk astronomi och svenska astronomer 1700–1730. // Ark., Mat., Astr. et Fys. 24A (1933) 13
  • Eelsalu, H. 300 aastat C. Quenseli sünnist. // Tähetorni kalender 1976. aastaks. Tallinn, 1975, 44–46
  • Tering. A. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1571–1798. Tartu, 2008, 283
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.