Vikipeedia

Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve

CISOR (Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve) on 1. juunil 1963[1] mittetulundusühinguna loodud katusorganisatsioon Euroopa rahvuslikele reservallohvitseride kogudele. CISORil on 14 liikmesriiki. Presideeruv riik alates 2020. aastast on Šveits.

Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve
Lipp
Lühend CISOR
Asutatud 1. juunil 1963
Tüüp sõjaline allianss
Peakorter Reconvilier, Šveits
Liikmed 14 liikmesriiki
Ametlikud keeled Inglise, prantsuse
Veebileht www.cisor.info

Ajalugu

muuda

Teise maailmasõja järel algas tagavaraohvitseride kogude tihe rahvusvaheline koostöö, mis kulmineerus 20. novembril 1948 CIORi („Interallied Confederation of Reserve Officers“)[2], ehk rahvusvahelise reservohvitseride konföderatsiooni loomisega.

Allohvitserid reservis jõudsid sama tulemuseni 1. juunil 1963 kui Toulonis, loodi Belgia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveitsi esindajate vahel AESOR (Association Européenne des Sous-Officiers de Réserve). 2013. aastal nimetati AESOR ümber CISORiks.

Eesti on CISORi täisliige alates 2019. aastast. Keskkomitee koosolek toimus Tallinnas 24. septembrist kuni 2. oktoobrini 2020.

AESOR ja CISOR eesistujad alates 1963 kuni tänaseni
Nr Nimi Riik Eesistumise algus Eesistumise lõpp
1 Sergeant Abbé Henri Pistre
(1900–1981) 		  Prantsusmaa 1963 1965
2 Adjudant Henri Leclercq   Belgia 1966 1968
3 Oberbootsmann d.R. Siegfried Hermann   Saksamaa 1968 1969
4 AD Uof Emile Fillettez   Šveits 1970 1971
5 Général Marcel Buffin   Prantsusmaa 1972 1973
6 Vizeleutnant Johann Hechenberger   Austria 1974 1975
7 Adjudant Pierre van Hove   Belgia 1976 1977
8 Oberfeldwebel Werner Frank   Saksamaa 1978 1979
9 Adj Uof Viktor Bulgheroni   Šveits 1980 1981
10 Vizeleutnant Hermann Loidold
(1929–1983) 		  Austria 1982 1982
11 Vizeleutnant Herbert Simmer   Austria 1983 1983
12 Sergeant-chef Charles de Giafferi   Prantsusmaa 1984 1985
13 Adjudant Edward Majois   Belgia 1986 1987
14 Hauptfeldwebel Klaus Günnewig   Saksamaa 1988 1989
15 Adj Uof Robert Nussbaumer   Šveits 1990 1991
16 Maresc Gerardo Di Lorenzo   Itaalia 1992 1993
17 Vizeleutnant Josef Grünstäudl   Austria 1994 1995
18 Adjudant Dimitri Pezirianoglou   Prantsusmaa 1996 1997
19 Adjudant Nico C. Frerichs   Holland 1998 1999
20 Adjudant André Vallée   Belgia 2000 2001
21 Hauptbootsmann Michael Warfolomeow   Saksamaa 2002 2003
22 Adj Uof Alfons Cadario
(1940–2016) 		  Šveits 2004 2005
23 Vizeleutnant Franz Hitzl   Austria 2006 2007
24 Arturo Malagutti   Itaalia 2008 2010
25 Luis Messeguer   Hispaania 2010 2011
26 Sgt. Miguel Núñez   Hispaania 2012 2012
27 Maître Principal Philippe Cogan   Prantsusmaa 2012 2014
28 Tomaž Lavtižar   Sloveenia 2014 2016
29 Ilpo Pohjola   Soome 2016 2018
30 Michel d‘Alessandro   Belgia 2018 2020
31 Germain Beucler   Šveits 2020 2022
 
CISORi president Ilpo Pohjola (keskel) avamas kongressi ja keskkomitee istungit Helsingis 2016.

Väljund

muuda

CISOR panustab rahu tagamiseks koostöös riiklike tsiviil- ja militaarvõimudega Euroopa kaitsevõime arengusse. CISOR eesmärgid on:[3]

a) Osaleda üleeuroopalise Reservväelaste statuudi väljatöötamisel
b) Arendada rahvusvahelist koostööd ja läbikäimist liikmesriikide vahel, et tugevdada üleüldist kaitsetahet.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ International: CIOR – AESOR, Bundeswehr.de, ligipääs 2. detsembril 2013.
  2. ↑ Historique, Mil.be (französisch), ligipääs 3. detsembril 2013.
  3. ↑ CISOR.info (inglise/prantsuse), ligipääs 2. detsembril 2013.

Kirjandus

muuda
  • Reserveunteroffiziere stellen sich international neu auf. loyal nr 05/13, lk 48.
  • AESOR Wettkämpfe in Toledo und Warschau. Informationsdienst für Reservisten & Reservistinnen, välja antud Führungsstab der Streitkräfte, I/2012, lk 9.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Confédération_Interalliée_des_Sous-Officiers_de_Réserve&oldid=6213381"