Christoph II (Baden-Rodemachern)
Christoph II (26. veebruar 1537 Baden – 2. august 1575 Rodemachern) oli Baden-Rodemacherni markkrahv 1556–1575.
Christoph II | |
---|---|
![]() Baden-Rodemachern markkrahv Christoph II | |
Sünniaeg | 26. veebruar 1537 |
Surmaaeg |
2. august 1575 Rodemachern |
Abikaasa | Cecilia Vasa |
Vanemad |
Bernhard III Franziska von Luxemburg |
Christoph sündis Baden-Badeni markkrahvi Bernhard III (1474–1536) ja Brienne'i, Ligny ja Roussy krahvitari Françoise de Luxembourg (surnud 1566) pojana.
Täisealiseks saanud Christoph loobus 1556. aastal õigustest Baden-Badenile oma vanema venna Philiberti kasuks. Vastutasuks sai ta 4000 kuldnat elatisraha aastas ja Baden-Rodemacherni markkrahvkonna.
1557. aastal läks ta Hollandisse ja võttis osa Hispaania armee sõjakäikudest. 1561. aastal siirdus ta Rootsi, kus ta 1564. aastal kuningas Erik XIV õe Ceciliaga abiellus.
1564. aasta detsembris reisisid Christoph ja Cecilia Stockholmist Tallinns. Hilisõhtul reidile jõudnud, lasid nad end Kalamajas maale saata ning ööbisid ühe kaluri majapidamises. Järgmisel päeval võeti markkrahv koos abikaasaga Tallinnas pidulikult vastu. Terve talve viibisid nad Tallinnas ja Padisel, lahkudes enne vastlapäeva läbi Liivimaa Badenisse.[1]
Naasnud Rodemachernisse rajas markkrahv lossi ja pidas üleval suurejoonelist õukonda.
1565. aastal reisis ta Londonisse, kus kuninganna Elizabeth I ta austusavaldustega vastu võttis. Londonis tekkisid markkrahvil suured võlad, mistõttu ei saanud ta enne maalt lahkuda, kui kuninganna talle garantii andis.
1566. aastal päris ta Useldingeni, Pittingeni ja Roussy valdused. Christoph ei piiranud oma kulutusi ning tema maadel leidsid aset usurahutused, vähendades nii markkahvi sissetulekuid, mistõttu tema võlad üha suurenesid. Christoph otsustas suunduda Rootsi valdustesse, kus ta võitles Põhjamaade seitsmeaastases sõjas Taani vägede vastu. Mõne aasta pärast naasis markkrahv Saksamaale, kus ka 1575. aastal suri.
Perekond
muudaChristoph abiellus 11. novembril 1564 Stockholmis Rootsi printsessi Ceciliaga, kes oli kuningas Gustav I (1496–1560) ja Margareta Eriksdotteri (1516–1551) tütar. Abielust sündisid:
- Eduard Fortunat (1565–1600), Baden-Rodemacherni ja hiljem Baden-Badeni markkrahv
- Christoph Gustav (1566–1609)
- Philipp III (1567–1620), Baden-Rodemacherni markkrahv
- Karl (1569–1590)
- Bernhard (1570–1571)
- Johann Karl (1572–1599), Malta rüütel
Sugupuu
muuda Baden-Rodemacherni markkrahv Christoph II (1537–1575) |
Baden-Badeni markkrahv Bernhard III (1474–1536) |
Badeni markkrahv Christoph I (1453–1527) |
Badeni markkrahv Karl I (1427–1475) |
Austria printsess Katharina (1420–1493) | |||
Katzenelnbogeni krahvitar Ottilie (1453–1517) |
Katzenelnbogeni krahv Philipp II | ||
Nassau krahvitar Ottilie (1437–1493) | |||
Brienne'i, Ligny ja Roussy krahvitar Françoise de Luxembourg (surnud 1566) |
Brienne'i, Ligny ja Roussy krahv Charles I de Luxembourg (1488–1530) |
Brienne'i, Ligny ja Roussy krahv Antoine de Luxembourg (surnud 1519) | |
Charny krahvitar Antoinette de Bauffremont | |||
Charlotte d’Estouteville | Blainville'i isand Jacques d’Estouteville | ||
... |
Eelnev Philibert kui Baden-Badeni markkrahv |
Baden-Rodemacherni markkrahv 1556–1575 |
Järgnev Eduard Fortunat |
Viited
muuda- ↑ Balthasar Russow, "Liivimaa kroonika". Hotger, Tallinn 1993 lk. 152.
Välislingid
muuda- Cecilia ja Vadstena madin, Tallinna Linnaarhiiv, 7. sept. 2017