Charlotte Corday
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Charlotte Corday (täisnimega Marie Anne Charlotte Corday d'Armont; 27. juuli 1768 – 17. juuli 1793) oli vaesunud prantsuse aadlidaam, žirondiinide toetaja, kes läks ajalukku revolutsionääri Jean-Paul Marat' tapjana.
Cordayd ajendasid Marat'd tapma septembris 1792 Pariisi vanglates toime pandud tapatalgud, mille eest pidas ta vastutavaks just Marat'd. Nii lootis Corday lõpetada revolutsioonilise terrori.
Marat' vastuvõtule õnnestus tal pääseda 13. juulil 1793 ettekäändega, et tal on teavet žirondiinide plaanitava ülestõusu kohta Caenis. Ajal, mil Marat pani kirja Corday loetletud žirondiinide nimesid, haaras too salli seest noa ja lõi Marat'd rinda, mille tagajärjel viimane suri.
Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.
Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi hoogu ja pakkus tuge mitmete juhtivate revolutsionääride misogüünilistele seisukohtadele. Marat kuulutati revolutsiooni märtriks ning rahvas hakkas teda veelgi enam austama.
Konservatiivide jaoks on aga just Corday olnud märter, kes mõrvas revolutsioonilise koletise Marat'. Eriti domineeriv oli see seisukoht Prantsusmaal Napoleon III valitsusajal.