Ceterum censeo Carthaginem esse delendam

"Ceterum censeo Carthaginem esse delendam" on ladinakeelne ütlus, mis tähendab eesti keeles "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada". Levinud on ka kujud Ceterum autem censeo Carthaginem esse delendam ja Carthago delenda est ('Kartaago tuleb hävitada').

Senaator Cato

Ütluse autorina teatakse 2. sajandil eKr tegutsenud Vana-Rooma senaatorit Cato Vanemat. Ta kordas seda lauset iga oma kõne lõpus, kui ta pidas neid Rooma senatis enne kolmandat Puunia sõda Kartaago vastu. Senaator oli käinud Kartaagos ja oli veendunud selle ohtlikkuses.

Ütlus viitab mingi idee järjepidevale rõhutamisele, hoolimata teemast või hetkest. Väljendi lühendatud kuju ceterum censeo kasutatakse oma seisukoha korduvaks ja visaks rõhutamiseks.[1]

Taust

muuda

Roomal õnnestus pidada kaks Puunia sõda (264–241 eKr ja 218–201 eKr) Kartaago vastu vahelduva eduga.

Kolmandale Puunia sõjale andis ajendi konflikt Kartaago ja Numiidia kuninga vahel, milles roomlased toetasid Numiidiat. Kui kartaagolased Numiidia vastu sõtta astusid, käsitasid roomlased seda 201. a. eKr sõlmitud rahulepingu rikkumisena (leping keelas Kartaagol sõjapidamise Rooma nõusolekuta). Rooma esitas Kartaagole vastuvõetamatud tingimused, nõudes linna maha jätmist ja asumist sisemaale. Kartaagolased otsustasid sõjaga vastata. Seejärel maabus Rooma väejuht Scipio Africanus oma vägedega Põhja-Aafrikas. Aastal 146 eKr piiras, vallutas ja purustas ta Kartaago linna. Legendi järgi külvati peale seda linna põldudele soola, et seal enam ükski taim ei kasvaks.

Tänapäeval levinud kujudel antiikallikad Catot ei tsiteeri. Mitmest allikast on siiski teada, et Catol oli tõepoolest tavaks rõhutada oma kõnede lõpus vajadust Kartaago lõplikult purustada, isegi kui kõne põhisisul polnud Kartaagoga mingit pistmist[2]. Peamised antiikallikad on:

Fraasi sõnastuse muutumisest aegade vältel kuni selle jõudmiseni tänapäevasele kujule on andnud ülevaate Silvia Thürlemann artiklis "Ceterum censeo Carthaginem esse delendam" (Gymnasium 81, 1974).

Hilisemas kultuuriloos

muuda

Tänapäeval kasutatakse Cato ütlust kõige sagedamini lühivormis, tõstes esile mingi teesi korduvat rõhutamist. Harvemini tsiteeritakse kogu lauset. Poliitikas ja sõjanduses seostub fraas totaalsõja kontseptsiooniga.[5]

1673. aastal tsiteeris Inglise minister Anthony Ashley Cooper Catot kujul "Delenda est Carthago" parlamendi ees peetud kuulsas kõnes Kolmanda Inglise-Hollandi sõja ajal, võrreldes Inglismaad Rooma ja Hollandit Kartaagoga. Saksameelne raadiojaam Radio Paris kasutas oma loosungina okupeeritud Prantsusmaal 1940–1944 üleskutset "Inglismaa, nagu Kartaagogi, tuleb hävitada!". Näitekirjanik Alan Wilkins võttis Cato ütluse oma 2007. aastal ilmunud näidendi pealkirjaks Kolmanda Puunia sõja teemal[6], nagu ka ajaloolane Richard Miles oma raamatus Kartaago ajaloost.

Isaac Asimovi ulmeromaanis "Robotid ja Impeerium" tsiteeritakse Catot seoses üleskutsega hävitada Maa. Romaanis esineb fraas kujul Ceterum censeo, delenda est Carthago. Romaanis "Rahu maa peal" kasutas Stanisław Lem Cato väljendi mugandust Ceterum censeo humanitatem preservandam ess ("Muide, ma arvan, et inimkond tuleb päästa").[7]

Cato ütlusest inspireeritud pealkirju kannab ka mitu eestikeelset raamatut:

  • Indrek Tarand "Ceterum censeo. Kõnelusi Euroopa Parlamendis" Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2016
  • "Ceterum Censeo" (tsitaadikogumik; koostanud ja tõlkinud Martin Kivimets ja Marek Simpson) Salasõna, 1998
  • Kaarel Ird "Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" Tallinn: Eesti Raamat, 1965

Viited

muuda
  1. TEA entsüklopeedia, 5. köide; Tea Kirjastus. Tallinn 2010.
  2. Charles E. Little, "The Authenticity and Form of Cato's Saying 'Carthago Delenda Est,'" Classical Journal 29 (1934), lk. 429-435.
  3. "Plutarch • Life of Cato the Elder". Penelope.uchicago.edu. Vaadatud 30. aprill 2015.
  4. "Florus: Epitome of Roman Wars". Thelatinlibrary.com. Vaadatud 30.04.2015.
  5. ""Delenda est" shouldn't be destroyed". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.06.2006. Vaadatud 29.01.2007.
  6. "Traverse THeatre : Homepage". Traberse.co.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.07.2009. Vaadatud 30.04.2015.
  7. Stanislaw Lem (2002). Peace on Earth. Houghton Mifflin Harcourt. Lk 178. ISBN 015602814X.