Castelnau hiiglane
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2015) |
Castelnau hiiglane oli väidetavalt pikim elanud inimene.
1890. aastal leidis Georges Vacher de Lapouge Castelnau-le-Lezi neoliitiliselt kalmistult kolm luufragmenti, mille omaniku kogupikkuseks arvutas ta 3,5 meetrit. Tänapäeval pole selle kinnitamiseks paraku ühtegi uuringut tehtud.
Avastus muuda
Antropoloog Georges Vacher de Lapouge avastas luud Prantsusmaalt Castelnau-le-Lezi pronksiaegsest surnuaiast 1890. aasta talvel. Tema leidudest avaldati samal aastal artikkel ajakirjas La Nature. De Lapounge'i arvates võis hiiglase tõenäoline pikkus olla 3,5 meetrit ja luud võisid pärineda neoliitilisest perioodist, sest need leiti pronksiaegse kalmu põhjast. Artiklisse lisatud fotol oli näha hiiglase õlavarre-, sääre- ja reieluud kõrvuti normaalsuuruses luudega.[1][2]
Oma artiklis kirjeldab de Lapouge luid detailselt: "Ma pean ebavajalikuks märkida, et need luud on vaieldamatult inimese omad, vaatamata nende tohutule suurusele. /---/ Esimene [leid] on reieluu telje keskmine osa, 14 sentimeetrit pikk, peaaegu silindrikujuline, ja luu ümbermõõt on 16 sentimeetrit. /---/ Teine tükk on sääreluu keskmine ja ülemine osa. /---/ Ümbermõõt selle sidekoe juures on 13 sentimeetrit, /---/ fragmendi pikkus on 26 sentimeetrit. /---/ Kolmas, väga ringikujuline, on tublide anatoomide arvates õlavarreluu alumine osa. /---/ Need luud olid enam kui kaks korda suuremad kui nendele vastavad normaalse suurusega luud. Hinnates anatoomiliste punktide tavalisi intervalle, on nende pikkus samuti kahekordne. /---/ Käsitletava subjekti pikkus võis tõenäoliselt olla 3,5 meetrit."[1]
Georges Vacher de Lapouge kirjutab, et Castelnau kalmistult leidis ta veel puuduva otsmikuga kolju aluse. See võis kuuluda noorele, umbes 18-aastasele mehele ning selle mõõtmed olid suuremad kui kõikidel seni teada olevatel koljudel, kaasa arvatud polüneeslaste omadel. 11. leheküljel ennustas ta poisi pikkuseks "tublisti üle kahe meetri". Kolju omadused olid tüüpilised aaria rassist Lozère'i dolmeni inimestele, kellel olid muu hulgas pikad pead.[3]
Castelnau hiiglase luid on uuritud Montpellier' ülikoolis: anatoomide abiga tegid seda zooloogiaprofessor Armand Sabatier ja paleontoloogiaprofessor Delange, 1892. aastal uuris neid hoolikalt patoloogilise anatoomia professor Paul Louis André Kiener. Ta leidis, et hiiglane esindas küll väga pikka rassi, ent arvas, et luude pikkus on tavatu ning tõenäoliselt on tegu ebanormaalse kasvuga.[4][5] See tõstatas mütoloogiliste hiidude küsimuse, kuid ei lahendanud päritoluprobleemi.[3]
1894. aastal mainiti ajakirjanduses rohkemate luude leidu eelajalooliselt kalmistult Montpellier'st (5 km Castelnaust) Prantsusmaal, kui töölised seal veehoidlat kaevasid. Sealt olevat leitud koljusid ümbermõõtudega 71, 78 ja 81 sentimeetrit. Leiti ka väga suuri luid, mis olevat kuulunud 3–4,5 meetrit pikale inimesele. Luud viidi täpsemateks uuringuteks edasi Pariisi Akadeemiasse.[6][7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 de Lapounge, G. 1980. "Le Gėant Fossile de Castelnau". – La Nature nr 888, lk 11-12
- ↑ "A Prehistoric Giant". – The Popular Science News and Boston Journal of Chemistry and Pharmacy nr 24(8), lk 113. August 1890.
- ↑ 3,0 3,1 "Prehistoric Giants of France and Spain Part 2.0". - 17. veebruar 2014.
- ↑ "A Race of Giants in Old Gaul.". – The New York Times. 3. oktoober 1892
- ↑ "Le géant de Castelnau". – La Nature nr 992, lk 142. 4. juuni 1892.
- ↑ The Princeton Union. Lk 2. 11. oktoober 1894.
- ↑ The McCook Tribune. Lk 3. 8. märts 1895.