Carpe diem

Carpe diem (korja/kasuta päeva) on ladinakeelne väljend, mis pärineb Horatiuse oodist. Sõna carpe tähendab 'korja, nopi', kuid Horatius kasutab seda ülekantud tähenduses 'kasuta, naudi'.

Väljend esineb Horatiuse oodi 1,11 lõpureas:

Carmen 1,11

Tu ne quaesieris (scire nefas) quem mihi, quem tibi
finem di dederint, Leuconoe, nec Babylonios
temptaris numeros. Ut melius quicquid erit pati!
Seu pluris hiemes seu tribuit Iuppiter ultimam,

quae nunc oppositis debilitat pumicibus mare
Tyrrhenum, sapias, vina liques et spatio brevi
spem longam reseces. Dum loquimur, fugerit invida
aetas: carpe diem, quam minimum credula postero.

Väljend muutus võtmetsitaadiks barokiajastul, kui 17. sajandi kaduvuse ja kõige toimetamise mõttetuse tunnetusele lisandus mõte, et käesolevat hetke tuleb ära kasutada ja nautida mõtlemata igavikulistele asjadele.