Carl Albert Rathlef (15/27. juuli 1810 Viljandi8. detsember 1895 Tartu) oli baltisaksa geograaf ja ajaloolane.

Carl Rathlef
Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart

Elulugu

muuda

Carl Rathlef oli Viljandi fiskaali poeg. Ta õppis Tartu ülikoolis aastatel 1828–1832 filosoofiat, algul ka mõnda aega teoloogiat ja filoloogiat.[1] Seejärel õppis Rathlef professor Karl Morgensterni toetusel aasta Berliini ülikoolis. Võimalik, et ajendatuna Carl Ritteri loengutest, hakkas ta seal suurt huvi tundma geograafia vastu. Saanud Königsbergi ülikoolist filosoofiadoktori kraadi, naasis ta Tartusse ja jätkas geograafiaga tegelemist.

1835. aastal oli Rathlef lühikest aega botaanikaaia direktori abi. Aastatel 1836–1838 töötas ta Peterburis algul eraõpetajana ja hiljem õpetajana saksa koolides. Seejärel oli ta õpetajaametis Tartus ja aastatel 1841–1853 Tallinnas. Pärast tema ajalooalase teose ilmumist 1853. aastal valiti ta Tartu ülikooli ajalooprofessoriks.[1] Esialgu pidi Rathlef olema küll erakorraline professori kohusetäitja, kuna magistri- ja doktorikraadi sai ta alles aastatel 1858 ja 1860. 1866. aastal teda professoriks tagasi ei valitud ja ta läks 56-aastaselt pensionile.

Carl Rathlef suri 1895. aastal ja on maetud Vana-Jaani kalmistule.[2]

Teadustöö

muuda

Rathlefi olulisim teos on 1852. aastal ilmunud "Liivi-, Eesti- ja Kuramaa orograafiline ja hüdrograafiline skeem. Orograafilise ja hüdrograafilise kaardiga ja üheksa kõrgusprofiiliga". Säärast orograafilist ja hüdrograafilist skeemi Eesti-, Liivi- ja Kuramaa alade kohta polnud varem tehtud. Teoses on toodud 317 punkti kõrgused. Autor märkis, et Liivimaa kõrgussuhted on kaardil tänu Wilhelm Struve töödele rahuldavama täpsusega ja mujal ligikaudsemad. Kõrgussuhete järgi jagas Rathlef Eesti ala Põhja-Eesti lavamaaks, Otepää kõrgustikuks, Pärnu jõe madalikuks ning veel mitmeks nõoks ja veelahkmeks. Hüdrograafiline ülevaade on enam-vähem tänapäevane. Selle töö eest pälvis Rathlef Demidovi auhinna.[2]

Teoseid

muuda

Isiklikku

muuda

Carl Rathlefi poeg Georg oli samuti ajaloolane ja pojapoeg Carlos Woldemar Harald sordiaretaja. Tema tütar oli abielus Karl Ernst von Baeri tütrepojaga.[2]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918. Tartu ülikooli raamatukogu. Kasutatud 24.08.2010
  2. 2,0 2,1 2,2 Kaavere, V., 1987. Karl Rathlef – ajaloolane või geograaf. Eesti Loodus, 9: 612–615.

Välislingid

muuda
  • Carl Rathlef veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  • [1]