Vikipeedia

Burgundia krahvkond

(Ümber suunatud leheküljelt Burgundia vabakrahvkond)

Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale). Krahvkonda ei tohi segamini ajada läänepoolsema Burgundia hertsogkonnaga (Bourgogne), mis oli Prantsusmaa lään aastast 843.

Vapp
Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklis Franche-Comté

Piirkonna, mis kord kuulus vanasse Burgundia kuningriiki, alistasid frangid aastal 543 ja see liidendati Karolingide impeeriumisse. Impeeriumi jagamisel 843. aasta Verduni lepinguga eraldati piirkond Saône jõest läänes Lääne-Frangi riigile kui Prantsuse Burgundia hertsogkond, endise Burgundia kuningriigi lõuna- ja idapoolsed osad läksid Kesk-Frangi riigile keiser Lothar I alluvusse. See Kesk-Frangi osa taasasutati kahe sõltumatu üksusena, lõunapoolse Alam-Burgundiana aastal 879 ja põhjapoolse Ülem-Burgundiana kuningas Rudolf I alluvuses aastal 888, millest Burgundia krahvkond moodustas läänepoolse osa.

Karolingide impeeriumi kokkukukkumise ajal taasühendati nii Alam- kui ka Ülem-Burgundia aastal 933 kuningas Rudolf II võimu alla Arelaati, mis ise kukkus kokku seoses feodaalse anarhiaga pärast valitseva suguvõsa hääbumist aastal 1032. Arelaat läks Saksa-Rooma riigi kontrolli alla, kui selle päris keiser Konrad II Saali dünastiast, Burgundia hertsogkonda hakkas valitsema Prantsuse Kapetingide kõrvalharu.

Aastal 982 sai Itaalia kuninga Adalbert II poeg, Mâconi krahv Burgundia hertsogkonnas Otto Wilhelm oma ema Gerberga käest Burgundia krahvkonna. Seetõttu sai temast Bosoniididest Burgundia hertsogite kõrvalharu, krahvliku Burgundia-Ivrea dünastia esiisa, kes põlvnes 10. sajandi hertsog Rudolfi vennast Hugues Mustast ja Hugues' väimehest Gilbertist. Otto Wilhelm päris pärast oma kasuisa hertsog Henri I surma ka Burgundia hertsogkonna, kuigi hertsogkonna konfiskeeris tagastatud läänina Prantsusmaa kuningas Robert II kaks aastat hiljem. Ta oli võimeline säilitama valitsemise vaid Arelaadi krahvkonna üle, residentsiga Doles. Kaubateede areng üle Juura ja soolakaevanduste areng kindlustasid krahvkonna õitsengu ja selle linnad säilitasid feodaalkonfliktides oma vabaduse ja erapooletuse.

11. sajandi lõpus ülendas Konradi poeg keiser Heinrich III Besançoni peapiiskopi ülemkantsleri ametisse ja andis Besançonile auastme Reichsstadt (riigilinn) keisri otseses alluvuses. Gui de Bourgogne, Burgundia krahvi Renaud II vend, sai hiljem paavstiks ja sõlmis keiser Heinrich V-ga Wormsi konkordaadi. 12. sajandil lubas keiserlik kaitse Besançonile arengut, kuid aastal 1127, pärast Guillaume III mõrvamist, raputas tema nõbu Burgundia krahv Renaud III keiserliku ikke maha. Burgundiat hakati sestpeale kutsuma "Franche-Comté", "vabakrahvkond".

Keiser Friedrich I Barbarossa taaskehtestas keiserliku mõjuvõimu, vangistas krahv Guillaume IV venna ja laiendas oma mõju, abielludes pärast Guillaume IV surma Renaud III tütre ning Guillaume IV vennatütre ja pärija Béatrice I-ga. Pärast keiser Friedrichi surma aastal 1190 sai tema noorem poeg Otto I Burgundia krahvkonna ja omandas haruldase (unikaalse?) ülemkrahvi tiitli. Talle järgnes troonil tema tütar Béatrice II ja selle abikaasa, Merania hertsog Otto I; neile omakorda järgnesid nende poeg Otto III ja tütar Adelaide.

Pfaltskrahvid jagasid palju aastaid võimu krahvkonna suurte feodaalperekondadega, eriti Chaloni perekonnaga, mis pärines Guillaume IV ja Chaloni krahvkonna pärija Béatrice de Thierni pojapojast, Auxonne'i krahvist Stéphane III-st. Krahvide võim taastati alles Hugues de Chaloni ja Burgundia pfaltskrahvinna Adelaide'i abieluga. Siiski ei takistanud see nooremat poega Jean de Chalon-Arlayd võtmast kontrolli vasallriikide üle.

 
Burgundia vabakrahvkonna vapp 13. sajandist

Hugues' ja Adelaide'i poeg Otto IV oli Burgundia feodaalkrahvidest viimane. Ta abiellus esmalt Bari krahvi tütrega, siis Prantsusmaa kuninga (1226–1270) Louis IX venna lapselapse, krahvinnna Mahaut d'Artois'ga. See abielu tõi krahvkonna Prantsusmaa mõju alla. Otto IV ja Mahaut' tütred Jeanne ja Blanche abiellusid vastavalt Prantsusmaa kuningate (1316–1322) Philippe V ja (1322–1328) Charles IV, kuningas (1285–1314) Philippe IV poegadega. Jeanne'ist sai Prantsusmaa kuninganna pärast Tour de Nesle afääri üheks kangelannaks olemist. Selles samas afääris leiti Blanche abielurikkumises süüdi olevat ja vangistati elu lõpuni. Need sündmused on talletatud Maurice Druoni ajaloolises romaanisarjas Neetud kuningad.

Pärast tülitsemist parunitega ja pärast uut mässu Prantsusmaa vastu Jean de Chalon-Arlay juhtimisel loovutas Otto IV krahvkonna kaasavarana oma tütrele ja määras Prantsusmaa kuninga aastal 1295 kaasavara hooldajaks. Tütre ja pärijanna Jeanne'iga abielludes taasühendas Burgundia hertsog Eudes IV hertsogkonna ja krahvkonna oma võimu alla; talle järgnes troonil tema pojapoeg hertsog Philippe I. Personaalunioon katkes taas aastal 1361 pärast Philippe'i surma pärijateta, kui Burgundia hertsogkond arestiti tagastatava läänina Prantsusmaa kuninga (1350–1364) Jean II poolt, samas keiserliku krahvkonna päris Philippe'i tädi Marguerite I, krahv Otto IV lapselaps. Aastal 1382 pärandas ta oma valdused oma pojale, Flandria krahv Louis II-le.

Kuna Louis II ei jätnud meessoost pärijaid, oli Burgundia krahvkond osa tema tütre Marguerite tohutust kaasavarast, mille aastal 1405 päris selle poeg, Burgundia hertsog Jean Kartmatu. Krahvkonda ja hertsogkonda valitseti taas personaalunioonis tema järeltulijate poolt Valois-Burgundia dünastiast kuni hertsog Charles Südi surmani 1477. aasta Nancy lahingus. Tema nõbu, Prantsusmaa kuningas (1461–1483) Louis XI okupeeris kohe krahvkonna, millele oli ägedalt vastu Habsburgi ertshertsog Maximilian I, Charlesi tütre Marie abikaasa. Kuigi prantslased kaotasid aastal 1479 Guinegatte lahingu, säilitasid nad krahvkonna, kuni Louis' järglane, kuningas Charles VIII, soovides vabaneda konfliktidest krahvkonna pärast, et tungida Napolisse, loovutas selle 1493. aasta Senlis lepinguga jälle Saksa-Rooma keiser Maximilianile ja tema pojale Philipp Ilusale. Koos Madalmaadega läks Burgundia krahvkond Habsburgide Hispaania, kuni see Nijmegeni rahuga aastal 1678 lõplikult Prantsusmaaga liideti.

Burgundia krahvide loend

muuda

Järgnev on Burgundia krahvide loend ajavahemiku 982–1678 kohta (mitte segamini ajada Burgundia hertsogkonnaga).

Burgundia-Ivrea dünastia (982–1190)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
Otto Wilhelm 962 21. september 1026 982
–
21. september 1026
  Renaud I 986 3. september 1057 21. september 1026
–
3. september 1057 		tema poeg
  Guillaume I Suur 1020 12. november 1087 3. september 1057
–
12. november 1087 		tema poeg
Renaud II 1061 1097 12. november 1087
–
1097 		tema poeg
Guillaume II Sakslane 1075 1. märts 1127 1097
–
jaanuar 1125 		tema poeg
Guillaume III Laps 1110 1. märts 1127 jaanuar 1125
–
1. märts 1127 		tema poeg
Étienne I Meeletu 1065 27. mai 1102 1097
–
27. mai 1102 		tema vanaonu
  Renaud III 1093 22. jaanuar 1148 27. mai 1102
–
22. jaanuar 1148 		tema poeg
  Béatrice I 1143 15. november 1184 22. jaanuar 1148
–
15. november 1184
Guillaume III regentvalitsus aastani 1157 		tema tütar
  Friedrich I Barbarossa 1122 10. juuni 1190 9. juuni 1156
–
10. juuni 1190 		tema abikaasa ja kaasvalitseja; pärast ainuvalitseja

Hohenstaufenid (1190–1231)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
  Otto I juuni/juuli 1170 13. jaanuar 1200 10. juuni 1190
–
13. jaanuar 1200 		nende poeg
  Jeanne I 1191 1205 13. jaanuar 1200
–
1205 		tema tütar
  Béatrice II 1192 7. mai 1231 1205
–
7. mai 1231 		tema õde
  Otto II 1180 7. mai 1234 21. juuni 1208
–
7. mai 1231 		tema abikaasa ja kaasvalitseja

Andechsi dünastia (1231–1279)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
  Otto III 1226 19. juuni 1248 7. mai 1231
–
19. juuni 1248 		nende poeg
  Adelaïde 1209 8. märts 1279 19. juuni 1248
–
8. märts 1279 		tema õde
  Hugues I 1220 12. november 1266 19. juuni 1248
–
12. november 1266 		tema esimene abikaasa ja kaasvalitseja
  Philippe I 1207 16. august 1285 11. juuni 1267
–
8. märts 1279 		tema teine abikaasa ja kaasvalitseja

Burgundia-Ivrea dünastia (1279–1330)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
  Otto IV 1248 26. märts 1303 8. märts 1279
–
26. märts 1303 		Adelaide|Adelaide
ja
Hugues I
poeg
  Robert 1300 1315 26. märts 1303
–
1315 		tema poeg
  Jeanne II 15. jaanuar 1292 21. jaanuar 1330 1315
–
21. jaanuar 1330 		tema õde
  Philippe II Pikk 1292 3. jaanuar 1322 1315
–
3. jaanuar 1322 		tema abikaasa ja kaasvalitseja

Kapetingid (1330–1347)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
 
 Jeanne III 2. mai 1308 15. august 1347 21. jaanuar 1330
–
15. august 1347 		nende tütar
 
 Eudes V 1295 3. aprill 1350 tema abikaasa ja kaasvalitseja

Burgundia dünastia (1347–1361)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
  Philippe III de Rouvres 1346 21. november 1361 15. august 1347
–
21. november 1361 		nende lapselaps

Kapetingid (1361–1382)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
  Marguerite I 1310 9. mai 1382 1. november 1361
–
9. mai 1382 		tema vanatädi; Jeanne III' õde

Dampierre dünastia (1382–1404)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
  Louis I de Male 25. oktoober 1330 30. jaanuar 1384 9. mai 1382
–
30. jaanuar 1384 		tema poeg
  Marguerite II de Dampierre 13. aprill 1350 16./21. märts 1405 30. jaanuar 1384
–
16./21. märts 1405 		tema tütar
  Philip IV Julge 15. jaanuar 1342 27. aprill 1404 30. jaanuar 1384
–
27. aprill 1404 		tema teine abikaasa ja kaasvalitseja

Valois-Burgundia dünastia (1405–1482)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
 
 Jean Kartmatu 28. mai 1371 10. september 1419 16./21. märts 1405
–
10. september 1419 		nende poeg
 
 Philippe V Hea 31. juuli 1396 15. juuni 1467 10. september 1419
–
15. juuni 1467 		tema poeg
 
 Charles I Südi 10. november 1433 5. jaanuar 1477 15. juuni 1467
–
5. jaanuar 1477 		tema poeg
 
 Marie Rikas 13. veebruar 1457 27. märts 1482 5. jaanuar 1477
–
27. märts 1482 		tema tütar
 
 Maximilian 22. märts 1459 12. jaanuar 1519 tema abikaasa ja kaasvalitseja

Habsburgid (1482–1678)

muuda
Pilt Nimi Sündinud Surnud Valitsusaeg Suhe eelkäijaga
 
 Philipp VI
Ilus 		22. juuli 1478 25. september 1506 27. märts 1482
–
25. september 1506 		tema poeg
 
 Charles II 24. veebruar 1500 21. september 1558 25. september 1506
–
16. jaanuar 1556 		tema poeg
 
 Philippe VII 21. mai 1527 21. september 1558 16. jaanuar 1556
–
13. september 1598 		tema poeg
 
 Isabel Clara Eugenia 12. august 1566 1. detsember 1633 6. mai 1598
–
13. juuli 1621 		tema tütar
Albrecht 15. november 1559 13. juuli 1621 tema väimees
 
 Philippe VIII 8. aprill 1605 17. september 1665 31. juuli 1621
–
17. september 1665 		nende nõbu
 
 Charles III 6. november 1661 1. november 1700 17. september 1665
–
19. september 1678 		tema poeg

Aastal 1678 annekteeris Burgundia krahvkonna Nijmegeni rahu kohaselt Prantsusmaa.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Burgundia_krahvkond&oldid=6558203"