Budistlik arhitektuur

Budistlikus arhitektuuris on kõige levinum mälestis stuupa. Stuupad olid algselt Buddha ja tema õpilaste kääpad, need on vanaaegsete kääbaste kujulised. Varsti said neist Buddha nirvaanasse mineku sümbolid ning meditatsiooni- ja palveobjektid. Hiljem hakati stuupadesse paigutama säilmete asemel ärakantud mungarüüsid, pokaale või pühakirju. Neid saab käsitada ka monumentaalsete kosmosekujutistena. Ašoka laskis ehitada palju stuupasid, aga enamik neist on hävitatud või oluliselt ümber ehitatud. Kõige vanematest stuupadest on kõige tuntumad Bharhuti stuupa (alustatud umbes 200 eKr) ja Sanchi stuupa (umbes 2. sajand eKr – 3. sajand pKr). Suur Sanchi stuupa on tüüpilise India stuupa näide. Poolkerakujuline ehitis on ümbritsetud balustraadiga, millel on neli portaali, mis on pööratud nelja ilmakaarde. Kupli peal on nelinurkne käsipuu, mille keskel on torn. Torni küljes on üksteise kohal mitu kividest sirmi.

Borobudur on 9. sajandist pärinev budistlik tempel

Teised budistlikud ehitustüübid on tšaitja (tempel) ja vihaara (klooster). Tšaitjas on tavaliselt väiksem stuupa või Buddha kuju templisaali tagaplaanil. Vihaaras on kokkuehitatud mungakongid, mis ümbritsevad ühise usulise tegevuse kohta.

Vanimad säilinud kloostrid ja templid on raiutud kaljuseintesse alates umbes 3.–2. sajandist eKr kuni umbes 650. aastani pKr. Neid on muu hulgas on Bhajas, Karlis ja Elloras. Kõige tuntumad on 29 kaljukoobast Ajantas (Ajanta kaljutemplid). Nende arhitektuur näitab, et nende eeskujuks olid vabad puitehitised.