Brugge Püha Jakobi kirik

Brugge Püha Jakobi kirik (hollandi keeles Sint-Jakobskerk) on 13. sajandil alustatud ja 15. sajandil laiendatud katoliku kirik Brugges Belgias. Kiriku vaatamisväärsuseks on rikkalik kogu kunstiteoseid

Ajaloost muuda

Esimene ehitis püstitati 1240. aastal, see oli mõõtmetelt pigem kabel. Ehitist laiendati kiriku patrooni Burgundia hertsogi ja Brugge gildide annetuste toel märgatavalt aastail 1459–1512, et see vastaks Brugge kasvavale jõukusele. Kirik on sellest perioodist säilitanud oma väliskuju ja kolmelöövilise kodakiriku ruumiplaani. Põhjapoolsesse külglöövi ehitati mitu külgkabelit ja puidust koorivõlv. Algsest 13. sajandi kirikust on säilinud ainult transept.

Kirik kannatas pildirüüste ajal 1580. aastal, osa kunsti hävis selles. 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi alguses ehitati kiriku interjöör ümber barokkstiilis. 17. sajandi viimasel kümnendil lisati kirikule veel mõned külgkabelid ning ehitati lõuna- ja põhjasissepääsude portaalid. Kooriaknad müüriti kinni ja teravkaartele anti segmentkaarne kuju. 17.-18. sajandi vahetusest pärineb ka kiriku mööbel ja mõned maalid. 19. sajandil lisati uusgooti vorme sakramendimajale ja põhjalöövi koorile. Lääneportaal taastati algses varagooti stiilis ja 1910–1911 restaureeriti põhjapoolne transeptiharu.^[1]

Sisustus muuda

Kirikus on rohkelt kunstiteoseid: kolme stseeniga tahvelmaal "Püha Lucia legend", mille järgi on saanud hüüdnime anonüümne Lucia legendi meister. Peaaltaril on "Kuningate kummardamine" ja kolmteist stseeni Jeesuse ja püha Jakobus vanema elust, Ferry de Grosi kabelis on tema aastast 1544 pärinev hauamonument ja Luca della Robbia kõrgreljeef "Madonna ja laps" ümmarguses raamis, 15. sajandi skulptuurigrupp püha Jakobus vanemast koos palveränduritega, üks barokktribüün 1629. aastast ja rikkalikes vormides barokk-kantsel.