Boriss Nadeždin
Boriss Borissovitš Nadeždin (Борис Борисович Надеждин, sündinud 26. aprillil 1963 Taškendis) on Venemaa poliitik ja õppejõud. Ta oli Riigiduuma saadik (1999–2003) ja Moskva oblasti Dolgoprudnõi linnaduuma saadik (1990–1997 ning uuesti aastast 2019). Ta on fondi "Regionaalsete projektide ja seadusandluse instituut" asutaja ja president (2001-praeguseni).
| Борис Борисович Надеждин | |
 Nadeždin 2017. aastal | |
| Sünniaeg | 26. aprill 1963 |
|---|---|
| Sünnikoht | Taškent, Usbeki NSV, Nõukogude Liit |
| Teaduslik kraad | füüsika-matemaatikakandidaat (1988) |
Üldist
muudaHariduselt on Nadeždin jurist ja füüsik, on töötanud õppejõuna. Poliitikas on osalenud üle 30 aasta. Peale Riigiduuma liikmeks olemist (1999–2003) on ta veel mitmel korral kandideerinud Riigiduumasse mitme erakonna nimekirjas, kuid erinevatel põhjustel pole saadiku kohta saanud. Kaks korda on ta pürginud Moskva oblasti kuberneriks, kuid ebaõnnestunult. Nadeždin on kandideerinud ka Moskva oblastiduuma valimistel, kuid edutult
Nadeždinit peeti mõrvatud opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi lähedaseks liitlaseks.[1] Nadeždin läks Putiniga vastuollu juba 2005. aastal pärast naftamagnaat Mihhail Hodorkovski vangistamist. Nadeždinile ei meeldi Putini 2020. aastal kinnitatud konstitutsiooniparandus, mis võimaldaks Putinil püsida võimul aastani 2036. Ta leiab, et riigi praeguse poliitilise režiimi tingimustes pole Venemaal mingit võimalust Euroopasse naasta.
Lapsepõlv ja õpingud
muudaTa sündis Taškendis, Usbeki NSV pealinnas vene-juudi perekonnas. Ta elas üle Taškendi maavärina, mis toimus tema kolmandal sünnipäeval, 1966. aastal. 1969. aastal kolisid tema vanemad Dolgoprudnõi linna. Nadeždini isa õppis seejärel Moskva Füüsika- ja Tehnoloogiainstituudis ning ema oli Moskva Konservatooriumi üliõpilane.[2]
1979. aastal saavutas ta üleliidulisel matemaatikaolümpiaadil gümnaasiumiõpilaste seas II preemia. Samal aastal lõpetas Nadeždin Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli juures oleva füüsika ja matemaatika erialainternaatkooli nr 18. 1985. aastal lõpetas ta kiitusega Moskva Füüsika- ja Tehnoloogiainstituudi.[3]
1993. aastal lõpetas Nadeždin kiitusega Moskva Õigusinstituudi. Ta on mitmete teadustööde autor, sealhulgas "Venemaa riigi ja õiguse alused" (1999). 1999. aastal organiseeris ta Moskva Füüsika- ja Tehnoloogiainstituudis õigusosakonna asutamise, mida juhtis kuni 2016. aastani.[3]
Poliitiline tegevus
muudaAastatel 1993—1997 oli Nadeždin valitud Dolgoprudnõi linnanõukogusse.
Aastatel 1997-1998 oli ta Venemaa Föderatsiooni valitsuse esimese aseesimehe Boriss Nemtsovi nõunik. 1998. aastal töötas Nadeždin toonase peaministri Sergei Kirijenko assistendina – Kirijenko on praegu president Vladimir Putini administratsiooni asejuht.[4]
Alates 1999. aasta algusest oli ta Sergei Kirijenko ülevenemaalise avaliku poliitilise liikumise Uus Jõud (Новая сила) poliitilise nõukogu liige. 24. augustil 1999 sai see liikumine parempoolse liberaalse erakonna Paremjõudude Liit (Союз правых сил) osaks. Septembris 1999 kanti Boriss Nadeždin Paremjõudude Liidu valimisliidu föderaalsesse nimekirja, et osaleda riigiduuma valimistel. Ta juhtis Riigiduuma valimiste Paremjõudude Liidu Moskva piirkondlikku peakorterit.
19. detsembril 1999 valiti ta Riigiduuma liikmeks, mille liige oli ta 2003. aastani. 2000. aasta jaanuaris Riigiduumas registreerus ta Paremjõudude Liidu parlamendifraktsioonis ja oli fraktsiooni aseesimees.[4] 23. mail 2000 valiti ta riigiduuma Paremjõudude Liidu fraktsiooni aseesimeheks Boriss Nemtsovi asemel, kellest sai fraktsiooni esimees.
2001. aasta märtsis saatis ta Riigiduuma avalike organisatsioonide komiteele umbes 100 parandusettepanekut erakondade tegevuse kohta. Nadeždini sõnul vaja likvideerida erakondade riigieelarvest rahastamise institutsioon kui selline, mis on "ebamoraalne ja mõttetu".
Juulis 2001 valiti Nadeždin Paremjõudude Liidu Moskva oblasti osakonna esimeheks. Nezavissimaja Gazeta märkis seda sündmust kommenteerides: "Pole saladus, et Nadeždin on Nemtsovile üks lähimaid inimesi ja nüüd on üks suurimaid parteistruktuure tegelikult tema isikliku kontrolli all."
2002. aastal, pärast seda, kui Riigiduuma keeldus moodustamast parlamendikomisjoni 2002. aasta oktoobris Moskvas Dubrovka teatri pantvangikriisi põhjustanud terrorirünnaku asjaolude uurimiseks, lõi Paremjõudude Liit oma avaliku komisjoni. "Te saate aru, et me pidime seda küsima eriteenistuste ja õiguskaitseorganite esindajatelt. Kuid nad ei võtnud ühendust,” selgitas Nadeždin kriisi põhjuste lahendamata jäämist.[5]
2003. aasta detsembris kandideeris Nadeždin Riigiduuma valimistel Moskva oblasti Mõtištši ringkonnas. Ta kaotas valimistel endisele Moskva sisevägede ringkonna ülemale. Samal ajal kaotas erakond Paremjõudude Liit, mille liige Nadeždin oli, riigiduumavalimistel.[4]
2007. aasta märtsis oli Nadeždin üks Paremjõudude Liidu kandidaate Moskva oblastiduuma valimistel. Piirkondliku valimiskomisjoni väljakuulutatud tulemuste järgi kaotas erakond valimised, kuid poliitik ise nentis, et tegemist oli pettusega ning tulemusi korrigeeriti erakonna Ühtne Venemaa kasuks. Tema andmetel on Paremjõudude Liit nõutava seitsme protsendi häälte künnise ületanud. 2007. aastal kaotas Paremjõudude Liit taas Riigiduuma valimistel.
Aastatel 2008–2011 oli ta partei Õige Tegu (Правое дело) liige.
2012. aasta veebruaris saatis Nadeždin kõigi Venemaa presidendi kandidaatide (sealhulgas Vladimir Putini) valimiste peakorterisse pakkumise saada usaldusisikuks. Nadeždin ise selgitas seda sooviga saada valimisjaoskondadesse vaatlejaid. Temast ei saanud Putini usaldusisikut, küll aga sai temast Putini vaatleja.[6]
18. septembril 2016 toimunud Riigiduuma valimistel juhtis ta Kasvupartei (Партии Роста) Moskva piirkonnanimekirja, parteiga liitumata. 2018. aastal osales ta Moskva oblasti kubernerivalimistel, kus saavutas 4,36% häälte arvust ja jäi viimaseks.
2020. aasta märtsis kirjutas ta alla pöördumisele Venemaa kodanikele, et astuda Venemaa presidendi Vladimir Putini kavandatud Venemaa põhiseaduse muudatuste vastuvõtmise vastu.[7]
2021. aastal esitati ta Riigiduuma valimistel erakonna Õiglane Venemaa (Справедливая Россия) kongressil Riigiduuma saadikukandidaadiks Moskva oblastis. Ühemandaadilises valimisringkonnas sai ta 2. koha, kogudes 40 421 häält (17,12%), kaotades Ühtse Venemaa esindajale Irina Rodninale.
2023. aastal esitas ta end Moskva oblasti kuberneri kandidaadiks Kodanikualgatuse erakonnas, kuid tema registreerimisest keelduti, kuna tal ei õnnestunud koguda oma toetuseks vajalikku arvu omavalitsuse saadikute allkirju.[8]
2024. aasta presidendivalimised
muuda27. mail 2023 ütles ta föderaalse telekanali NTV eetris: "Praeguse poliitilise režiimi tingimustes pole meil mingit võimalust Euroopasse naasta. Peame lihtsalt valima riigi teise juhtkonna, kes peatab selle konflikti Ukrainaga.".[9]
31. oktoobril 2023 teatas Boriss Nadeždin, et kandideerib 2024. aasta Venemaa presidendivalimistel paremtsentristliku partei Kodanikualgatus esindajana. 28. detsembril 2023 lubas Venemaa Keskvalimiskomisjon Boriss Nadeždinil enda toetuseks allkirju koguda ning avada valimiskonto.
12. jaanuaril 2024 kohtus ta sõdurite naistega ja ütles neile, et Ukraina vastu peetav sõda, mida Kreml nimetab „sõjaliseks erioperatsiooniks“, oli „muidugi Putini suur viga ja tagajärjed on väga rängad“. Nadeždin soovib poliitvangide vabastamist, keda arvatakse olevat Venemaal 400 ringis. Ta süüdistab Putinit võtmeinstitutsioonide hävitamises. Sissetungi Ukrainasse nimetab saatuslikuks veaks. Ta soovib Ameerika ja Euroopaga taas suhtlemist alustada ning Läänest investeeringuid saada.
13. jaanuaril oli veel ebaselge, kas Nadeždin ületab toetuseks vajaliku 100 000 allkirja piiri, et saada presidendikandidaadi staatus ja kui kaugele lubatakse tal sõjakriitikaga minna.
24. jaanuariks oli Nadeždin oli kogunud üle 100 000 allkirja umbes 80 ringkonnas, kuhu ta oli moodustanud oma valimisstaabi, kuid mõningaks takistuseks on võimude kehtestatud eritingimused. Nii läheb arvesse igast ringkonnast ainult 2 500 häält, mis üle selle ei arvestata; allkirjade kogumise lehed peavad olema peensusteni täpselt täidetud–vormistatud; iga valija saab hääle anda ainult oma elukohajärgses ringkonnas (kontrollitakse sissekirjutust); keskvalimiskomisjon võtab vastavalt seadusele vastu ainult kuni 105 000 häält ühelt kandidaadilt – juhul kui üle 5 000 allkirja tunnistatakse kehtetuks, võetakse taotleja kandidatuur maha (nõutav on koguda 100 000 allkirja).[10] Nadeždin on teatanud, et isetekkeliselt on allkirjade kogumine alanud ka umbes 40 välisriigis, kuid nende mõju on rohkem poliitiline, kuna Vene võimud välismaal kogutud allkirju ei aktsepteeri ("ebasõbralikud riigid").
Viited
muuda- ↑ Russian State TV Guest Calls for Putin's Removal. Newsweek. 2023-05-27.
- ↑ Дикие кошки Бориса Надеждина. Archived 2019-06-26 at the Wayback Machine.
- ↑ 3,0 3,1 Надеждин Борис Борисович, заведующий кафедрой права МФТИ. Биография.[alaline kõdulink] Архивная копия от 23 апреля 2016 на Wayback Machin "Коммерсантъ".
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Борис Надеждин объединороссился. Архивная копия от 19 февраля 2021 на Wayback Machine "Коммерсантъ".
- ↑ Программа "Контрудар". В гостях — Борис Надеждин, политик. Архивная копия от 21 апреля 2019 на Wayback Machine Официальный сайт радиостанции "Эхо Москвы"
- ↑ Владимир Путин предложил мандаты наблюдателей всем желающим. Архивная копия от 12 марта 2016 на Wayback Machine Интернет-портал "Российской газеты".
- ↑ Не допустить конституционный кризис и антиконституционный переворот. Обращение к гражданам России. Архивная копия от 26 апреля 2020 на Wayback Machine Официальный сайт радиостанции "Эхо Москвы"
- ↑ Трудности перебора. Архивная копия от 21 июля 2023 на Wayback Machine Коммерсантъ.
- ↑ Борис Надеждин: У Путина руки дрожали... Архивная копия от 3 сентября 2023 на Wayback Machine Агентство деловой информаци.
- ↑ Надеждин: сбор подписей, мировая поддержка, дебаты с Путиным. YouTube.
Välislingid
muuda- Mihkelson: oleks väga üllatav, kui Nadeždin Venemaal valimistele lubatakse. err.ee, 23. jaanuar 2024.
- Tallinnas on kahel päeval kogutud allkirju Putini vastaskandidaadi toetuseks. delfi.ee, 24. jaanuar 2024.