Tumekimalane
Tumekimalane (Bombus ruderarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv kimalaseliik.
Tumekimalane | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Kiletiivalised Hymenoptera |
Alamselts |
Rippkehalised Apocrita |
Sugukond |
Mesilaslased Apidae |
Perekond |
Kimalane Bombus |
Liik |
Tumekimalane |
Binaarne nimetus | |
Bombus ruderarius |
Levik muuda
Tumekimalast leidub Euroopas ja Loode-Aasias Iirimaalt läänes kuni Siberi ja Loode-Hiinani idas, Põhjalahe ja põhjapolaarjooneni Skandinaavias ning lõuna suunas Põhja-Aafrikas, Lõuna-Itaalias, Kreekas ja Balkani poolsaarel. Jaotus on ebaühtlane – Põhja-Aafrikas peetakse teda väga haruldaseks, samas kui Püreneede idaosas on tumekimalane väga levinud, moodustades enam kui poole kõigist kimalastest selles piirkonnas.[1]
Välimus muuda
Tumekimalane sarnaneb väliselt kivikimalasega, sametkimalasega (Bombus confusus) ja sorokimalase alamliigiga, kellel kõigil on rindmik ja tagakeha eesmine osa mustad, tagakeha tipp aga oranžikaspunane. Oluline erinevus on tagumiste jalgade suirakorvikest ümbritsevaid karvade värvuses – tumekimalasel on need oranžikaspunased, ülejäänud sarnastel liikidel aga süsimustad.[2]
Elupaigad muuda
Tumekimalane pesitseb maapinnal (nt samblas, kompostihunnikus) või pinnases maapinna lähedal endistes hiireurgudes.[2] Pesakond ei ole kuigi suur, sinna kuulub alla 100 töölise.[3] Elupaik on avatud, mille hulka kuulub ka prahitaimkond. Tumekimalane väldib väga metsaseid alasid.[2]
Esinemine ja kaitse Eestis muuda
Eestis on ta sage[4] ja kuulub kuue arvukaima liigi hulka[2]. Ta on meil arvatud III kaitsekategooriasse.
Viited muuda
- ↑ Atlas Hymenoptera. Bombus (Thoracobombus) ruderarius
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti kimalased (pdf)
- ↑ "Eesti kimalaste fauna ja ohustatus (2021)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. mai 2021. Vaadatud 16. mail 2021.
- ↑ M. Chinery, 2005. Euroopa putukad (tõlkinud ja kohandanud Teder, T. & Tammaru, T). Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 252.
Välislingid muuda
- Tume kimalane andmebaasis eElurikkus