Bogomiilid

Bogomiilid

Bogomiilid olid Bulgaarias 10. sajandil alguse saanud bogomilismi usu järgijad. Bogomilism on kristliku usu haru, mille keskmes on dualistlik õpetus, mille kohaselt on metarialistlik maailm Kuradi loodud ning taevas Jumala loodud. Kuivõrd bogomilismi järgi oli Bulgaaria õigeusu kirik Kuradi sõna kandja, kuulutas Bulgaaria õigeusu kirik bogomiilid hereetikuteks.

Preester Bogomil ja bogomilismi sünd

Bulgaaria tsaar Peter I valisemise ajal (aastatel 927-969) hakkas Bulgaarias jutlustama preester Bogomil, kelle vaateid ja veendumusi tuntakse tänapäeval bogomilismi nime all. Bogomili elust on teada vähe ning peamisteks allikateks on tema vastaste kirjatükid. Peamiseks allikaks on Bulgaaria preestri Cosmas’e bogomilismi vastane traktaat “Jutlus hereetikute vastu”. Varaseim kirjalik allikas, milles mainitakse bogomiile on Bulgaaria patriarhi Theophylacti kiri Bulgaaria tsaarile Peter I-le.

Õigeusu õpetlaste sõnul kujunes bogomilism paulikaanide õpetuste põhjal. Paulikaanid olid Makedooniasse ja Traakiasse (tänapäeva Bulgaaria alad) Bütsantsi võimude poolt ümberasustatud süürlased ja armeenlased.

Bogomilismi levik ja hääbumine

Bogomilism levis 10.-11. sajandil Bulgaariast üle Balkani ning sealt edasi Bütsantsi impeeriumi. Selle levik ja populaarsus viis selleni, et 12. sajandi alguses vangistati prominentsed bogomiilid Konstaninoopolis ning bogomiilide preester Basil põletati avalikult tuleriidal.^[6]

12. sajandi teisest poolest hakkas bogomilism levima lääne suunas. 13. sajandiks oli bogomilism ja selle saranased usulahud - paulikaanid ja katarid - levinud Lõuna-Euroopas Atlandi ookeanist Musta mereni. Bogomilism tekitas teravat vastusseisu Rooma Katoliku kirikus ja Bütsantsi õigeusu kirikus, kes käsitlesid bogomiile hereetikute ja ketseritena.

13. ja 14. sajandil saatis Rooma Katoliku kirik Bosniasse mitmeid legaate ning Frantsiskaani ordu munkasid bogomiilidest hereetikuid ümberristima või maalt välja saatma. Bogomilism püsis Balkanil tugeva jõuna 14. sajandi lõpuni ning hääbus 15. sajandil peale seda kui Otomani impeerium Balkani vallutas.

Bogomilismi õpetus

Bogomilism põhineb dualistliklul maailmapildil, mille kohaselt maa ja nähtav materiaalne maailm on loodud Kuradi poolt ning taevas Jumala poolt. Nad uskusid, et inimese keha oli loodud Kuradi poolt, inimese hing Jumala poolt. Bogomilismi järgijad olid vastu liha söömisele, veini joomisele ja abielule, sest see sidus inimest materiaalse maailma ehk Saatanaga.

Bogomiilid uskusid, et Kurat oli Jumala vanim poeg Satanael, kes valitses Maa üle. Satanael esitles end Maa peal ainsa ja õige Jumalana ning lõpuks saatis Jumal Jeesuse Maa peale inimestele appi. Jesus alistas Satanaeli ning võttis talt jumalikud võimed, misjärel Satanaelist sai Saatan. Bogomiilid pidasid õigeusu kirikut Saatana esindajateks, kuivõrd nad olid võimukandjad Maa peal.

Bogomiilid ei tunnistanud risti, kuna Jeesus tapeti ristilöömise teel. Nad ei pooldanud ka kiriklikku, ega ka muud, võimu ja autoriteeti ning ei tunnistanud kiriklikke riitusi ja tseremooniaid. Kiriki ja maise võimu eitamise tõttu sattusid nad peagi nii kiriku kui valitseva klassi pahameele alla.

Bogomiilid elasid askeetlikku ja tagasihoidlikku elu. Bogomiilid jagunesid perfektideks ja uskujateks. Perfektid ei söönud liha, ei tarbinud alkoholi ning ei abiellunud ning levitasid bogomilismi õpetust. Usklikel selliseid piiranguid ei olnud, kuid nad järgisid muus osas bogmilismi õpetusi.