Biomembraan

Bioloogiline membraan ehk biomembraan on membraan, mis ümbritseb rakukompartmenti või eraldab rakumembraanina raku siseruumi välisruumist. Raku sees lahutavad erineva ehitusega biomembraanid organellide või vakuoolide sisemust tsütoplasmast. Biomembraanid etendavad membraanikomponentide kaudu aktiivset osa molekulide valikulises transpordis ja informatsiooni ülekandes nende kompartmentide vahel mille vahel see biomembraan asetseb.

Raku membraan

LäbilaskvusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Membraanitransport

Et biomembraan on eelkõige piirkondi lahutav kiht, on ta enamiku molekulide jaoks mitteläbilaskev. Väiksemad lipofiilsed molekulid difundeerivad vabalt üle membraani lipiidse kaksikkihi, nagu näiteks süsinikdioksiid, alkoholid ja kusiaine. Et võimaldada membraani läbilaskvust lipofoobsetele osakestele, nagu näiteks vesi, või suurtele osakestele, näiteks ioonidele, ja suhkrumolekulidele, on membraani ladestatud mitmesugused transportvalgud, mille ülesanne on teatud ainete transport. Seda nimetatakse selektiivseks läbilaskvuseks[1].

EhitusRedigeeri

Biomembraan on alati topoloogiliselt suletud ja hõlmab ruumi. Mittesuletud membraane intaktsetes rakkudes ei esine. Biomembraanid on asümmeetrilised: neil on tsütoplasma poole pööratud plasmapool (P-pool) ja plasmaväline pool (E-pool).[2]

Biomembraanid koosnevad lipiididest ja valkudest. Valkudega võivad olla seotud süsivesikuahelad. Lipiidide osa moodustab lipiidse kaksikkihina membraani põhiosa ja määrab selle erilised füsikokeemilised omadused.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Biomembrane I: Selective Permeability of Membranes.
  2. H. Kleinig, P. Sitte. Zellbiologie, 2. trükk, Stuttgart 1986, ISBN 3-437-30528-X, lk 33.