Binauraalne tuiklemine

Binauraalne tuiklemine (binaural beat) on kõrvapete (kuulmisillusioon), kus inimene tajub tuiklemist kahe lihtheli puhul, mõlemad sagedustega vähem kui 1500 Hz ja sageduste erinevusega vähem kui 40 Hz, kui neid kahte heli mängitakse ühel ajal kumbagi eri kõrva.

Kuulmaks binauraalset tuiklemist on parim kuulata antud helisalvestist kõrvaklappidega. Eemaldades ühe kõrvklapi ja sealt oleva heli takistade sealt heli jõudmist kõrva tuiklemine lõpeb

Tekkeviis muuda

Binauraalne tuiklemine tekib ajutüve kõrgemates oliivtuumades peamiselt inimese kuulmislävest allapoole jääv madalsageduslik heli, mida esimesena kirjeldas H. W. Dove 1839. aastal. Kuid alles siis, kui see avaldati G. Osteri poolt 1973, omandas teema märkimisväärse tähtsuse. Eksperimendid lühiajaliste helistiimulitega (stiimuli kestus umbes 1–2 sekundit) kinnitavad, et binauraalne tuiklemine tekitab suurajukoore aktiivsuse sünkroonimise [1]. Eksperimentides, mis on tehtud kestvate helistiimulitega (helisalvestised, mille pikkus algab 20 minutist) ja mille tulemused on avaldatud teadusajakirjades, on püütud ajuaktiivsuse sünkroonimist välja selgitada vaid üksikutel juhtudel. Kuna erinevatel sagedustel binauraalse tuiklemisega võivad kaasnevad muutused psühholoogilises seisundis [2][3], kasutatakse helisalvestisi, mis sisaldavad binauraalset tuiklemist inimeste enesetunde parandamiseks. Enamik eksperimente, mis on tehtud binauraalset tuiklemist sisaldavate kestvate helistiimulitega, on keskendunud binauraalse tuiklemise subjektiivsele mõjule, jättes tuvastamata ajulainete sünkroonimise.

Kui ühte kõrva juhitakse siinusheli, mille sagedus on veidi erinev teise kõrva juhitava siinusheli sagedusest, tekib binauraalne tuiklemine, mille sagedus on võrdne kumbagi kõrva juhitud helide sageduste vahega. Tuiklemine tekib, kuna faaside suhe kahe sinusoidi vahel põhjustab nende vaheldumise, kord sarrustades, kord tühistades teineteist. Binauraalne tuiklemine leiab aset, kui siinuseline sagedusstiimul (f) esitatakse ühte kõrva, ja teise kõrva edastatakse siinuslaine (f+fb), mis esimesest veidi erineb. Kuulaja tajub rütmi fb sagedusel. Stiimul f peab olema vahemikus 90–1000 Hz ja ei tohi fb –st erineda üle 35 Hz. Kui sagedused sisestada kõrva stereokõrvaklappidega, tajub kuulaja erinevusi kahe sageduse vahel uue rütmina, mis tuleks justkui enda peast. Näiteks kui paremasse kõrva lastakse heli sagedusega 400 Hz ja samal ajal vasakusse 410 Hz, tajub kuulaja rütmi sagedusega 10 Hz [3].

Esinemine muuda

Tuiklemist ja binauraalset tuiklemist esineb kunstlikult loodud helides tihedamini kui looduses. Näiteks suured mootorid, mis töötavad erineva kiirusega, saadavad välja suure intensiivsusega helisid. Madalamat tooni nimetatakse kandjaks ja kõrgemat – pärijaks. Sel viisil binauraalne ja monauraalne tuiklemine sagedusega 24 Hz tekivad sageduste 167 Hz ja 143 Hz segunemise tulemusena.

Erinevus tuiklemisega muuda

Tavalist tuiklemist võib kuulata ka ühe kõrvaga selle tajumiseks. Binauraalse tuiklemise tajumiseks on vaja mõlema kõrva koostööd. Kõige ilmsem erinevus binauraalse ja akustilise tuiklemise vahel on see, et binauraalset tuiklemist on võimalik kuulda ainult siis, kui seda kandvad sagedused (carrier frequency) on madala helisagedusega. Kandvad sagedused peavad jääma vahemikku 90–1000 Hz. Binauraalne tuiklemine on kõige paremini tajutav, kui helisagedus on umbes 440 Hz. Kui need jäävad alla 90 Hz, võib katseisik binauraalse tuiklemise segi ajada helidega, mis selle loovad. Üle 1000 Hz kandvate sageduste puhul binauraalne tuiklemine hajub[4].

Helide kasutamine muuda

Kuigi sellised helid on kasutatud näiteks keskendumise ja mälu parandamises ning ärevuse, unetuse, depressiooni, kroonilise väsimuse, peavalude vähendamisel, tuleb arvestada, et kõik ei reageeri samal viisil samasugustele stiimulitele[5].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Draganova, R., Ross, B., Wollbrink, A., Pantev, C. (2008). Cortical Steady – State Responses to Central and Peripheral Auditory Beats. Cerebral Cortex, 18, 1193 – 1200.
  2. Lane, J. D., Kasian, S. J., Owens, J. E., Marsh, G. R. (1998). Binaural auditory beats affect vigilance performance and mood. Physiology & Behavior, 63(2), 249-252.
  3. 3,0 3,1 Wahbeh, H., Calabrese, C., Zwickey, H., Zajdel, D. (2007a). Binauraalne heli Technology in Humans A: Pilot Study to Assess Neuropsychologic, Physiologic, And Electroencephalographic Effects. The Journal of Alternative & Complementary Medicine, 13(2), 199-206.
  4. Oster G, (1973). Auditory beats in the brain. Scientific American, 229(4), 94-102.
  5. Lizana, P. (2010). Brain synchronization for learning. The Journal of the Acoustical Society of America, 128(4), 2343-2343.