Bastille vallutamine

Bastille vallutamine (prantsuse keeles Prise de la Bastille) toimus Pariisis Prantsusmaal 14. juulil 1789 kui revolutsioonilised mässulised jooksid tormi ning hõivasid keskaegse Bastille arsenali, fordi ja poliitvangla. Sissetung õnnestus pärast 94 inimelu nõudnud tundidepikkust lahingut. Kui Bastille alla andis, hukati selle ülem Bernard-René Jourdan de Launay koos mõne teise kaitsjaga. Bastille oli siiani olnud kuningavõimu sümboliks Pariisi kesklinnas. Kuigi seal oli vaid seitse vangi ning plaanid selle lammutamiseks olid juba tehtud, sümboliseeris see mässulistele kuningavõimu kuritarvitamist. Bastille langemine oli üks Prantsuse revolutsiooni tipphetkedest.

Bastille vallutamine
Osa Prantsuse revolutsioonist
Toimumisaeg 14. juuli 1789
Toimumiskoht Bastille, Pariis, Prantsusmaa
Tulemus

Mässuliste võit

Osalised
Prantsusmaa Kuningriik Mässulised
Prantsuse kaardiväe rügemendi ülejooksikud
Väejuhid või liidrid
Bernard-René Jourdan de Launay  Hukati Pierre-Augustin Hulin[1]
Stanislas-Marie Maillard
Jacob Job Élie
Jõudude suurus
114 sõdurit 30 suurtükki 600–1000 mässulist
61 kaardiväelast
5+ suurtükki
Kaotused
1 hukkunu
6–8 pärast allaandmist hukkunut
105–107 vangistatut
93 hukkunut
15 surmavalt haavatut
73 haavatut

Prantsusmaal on 14. juuli ehk nn Bastille päev tänapäeval rahvuspüha. Esimest korda tähistati seda nn Fête de la Fédérationiga selle esimesel aastapäeval 1790.

Viited

muuda
  1. Lüsebrink, Hans-Jürgen; Reichardt, Rolf; Schürer, Norbert (1997). The Bastille. Duke University Press. Lk 43. ISBN 978-0-8223-1894-1.

Kirjandus

muuda