See artikkel See artikkel räägib nukust. Filmi kohta vaata artiklit Barbie (film).

Barbie (['barbi]) on 9. märtsil 1959 Ameerikas müügile tulnud nukk, mis saavutas kiiresti edu, vallutas turud ja sai moeetaloniks. Nukku tootva ettevõtte Mattel kasumist suure osa moodustab just Barbiede müük. Barbie loojaks peetakse Ameerika ettevõtjat Ruth Handlerit (1916–2002).

Barbie rõivadisainer Charlotte Johnson 1965. aastal

Nuku kujundus on inspireeritud aastatel 1955–1964 Saksamaal ilmunud samanimelisest koomiksisarjast ja toodetud nukust Bild Lilli. Nukk Barbie sai nime Ruth Handleri tütre Barbara järgi.

Alates 1959. aastast on Barbiesid müüdud enam kui 150 riigis ja kokku üle miljardi. Väidetavalt müüakse igas sekundis kolm sellist nukku. 26. septembril 2006 müüdi Londoni oksjonimajas Christie's Barbie senise rekordhinnaga – 9000 naelsterlingiga.

Matteli hinnangul on maailmas üle 100 000 Barbie-kollektsionääri, kellest 90% on keskmiselt 40-aastased naised. Sellised kollektsionäärid ostavad aastas 20 või enam nukku, kulutades hobi peale üle 1000 dollari aastas.

Ajalugu muuda

 
Bild Lilli Hongkongi variant Lilli originaalrõivastes

Lilli muuda

Reinhard Beuthien lõi Lääne-Saksamaa tabloidi Bild tarvis koomiksitegelase Lilli (ka Bild-Lilli), kes ilmus väljaandes aastatel 1952–1961. Beuthien joonistas kõigepealt segadust tekitava tite, aga kuna toimetajale see ei meeldinud, asendas autor tite seksika hobusesabasoenguga blondiiniga.[1] Koomiks kujunes kohe väga menukaks. Lilli oli ninakas, ambitsioonikas, ekshibistsionistlik ja liiderlik. Näiteks kui politseinik ütleb talle, et kaheosalise ujumisrõivaga ei tohi tänaval käia, siis küsib Lilli: "Oih. Aga millisest osast ma siis loobuma pean, alumisest või ülemisest?"[1][2][3][4]

Lillist ilmus 1958. aastal Saksamaal film "Lilli – tüdruk suurlinnast" (sks k Lilli – ein Mädchen aus der Grossstadt).[5][6] 1953. aastal tellis Bild Lilli nuku prototüübi Max Weissbrodtilt mänguasjaettevõttes O&M Hausser, nukku toodeti ligikaudu 130 000 eksemplari.[7][8][9]

Samanimelist nukku tootis Greiner & Hausser Gmbh alates 1955. aastast. Mattel omandas Lilli õigused 1964. aastal, mille järel lõpetati kõikide selle karakteriga seotud toodete valmistamine ning hakati Barbiet tootma.[10][11][12][13]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Lord, M. G. (1995). Forever Barbie: The Unauthorized Biography of a Real Doll. Avon. Lk 25–28. ISBN 0-8027-7694-9.
  2. menuExpand, CountryExpand child (28. juuni 2023). "Bild Lilli Doll History German". Doll Reference. Vaadatud 29. juulil 2023.
  3. "Meet Lilli, the High-end German Call Girl Who Became Barbie". Messy Nessy Chic. 29. jaanuar 2016. Vaadatud 29. juulil 2023.
  4. Trede, Broder-Jürgen; Klee, Ralf (4. märts 2009). "Die erste Barbie". DER SPIEGEL (saksa). Vaadatud 29. juulil 2023.
  5. "Lilli – Ein Mädchen aus der Großstadt (1958)". cinema.de (saksa). Vaadatud 18. juulil 2017.
  6. "Lilli – ein Mädchen aus der Großstadt". Filmlexikon (saksa). Zweitausendeins. Vaadatud 18. juulil 2017.
  7. menuExpand, CountryExpand child (28. juuni 2023). "Bild Lilli Doll History German". Doll Reference. Vaadatud 29. juulil 2023.
  8. "Meet Lilli, the High-end German Call Girl Who Became Barbie". Messy Nessy Chic. 29. jaanuar 2016. Vaadatud 29. juulil 2023.
  9. Trede, Broder-Jürgen; Klee, Ralf (4. märts 2009). "Die erste Barbie". DER SPIEGEL (saksa). Vaadatud 29. juulil 2023.
  10. Clark, Eric (2007). The Real Toy Story: Inside the Ruthless Battle for America's Youngest Consumers. New York: Free Press. Lk 123. ISBN 9780743247658.
  11. menuExpand, CountryExpand child (28. juuni 2023). "Bild Lilli Doll History German". Doll Reference. Vaadatud 29. juulil 2023.
  12. "Meet Lilli, the High-end German Call Girl Who Became Barbie". Messy Nessy Chic. 29. jaanuar 2016. Vaadatud 29. juulil 2023.
  13. Trede, Broder-Jürgen; Klee, Ralf (4. märts 2009). "Die erste Barbie". DER SPIEGEL (saksa). Vaadatud 29. juulil 2023.

Välislingid muuda